Elu sinus väriseb. Sel pole midagi pistmist julgusega. Julge oled siis, kui sa ennast kaitsta saad. Kõik muu on edevus. Meie elutahe on mõistlikum, kui me ise!" · Aeg oli seisma jäänud. Ka see oli puruks lastud. · Rääkimine oli asjatu ja ohtlik. Ja too seletamatu , mis käratult ja pikkamisi pärale oli jõudnud, oli liiga suur, liiga ebamäärane ja pealegi sünge. Rääkida võib teenistusest, söögist ja külmast. Tollest seletamatust ja surnutest ei räägita. · Elu on pagana lihtne, kui seda lihtsalt võtta. · Kummaline, kui kerge on lahkuda sellest, mille kohta sa veel eile arvasid, et ei suuda seda ealeski maha jätta. E.M. Remarque "Läänerindel muutuseta" · Üksluiselt pendeldavad autod, ühetooniliselt kõlavad hõiked, üksluiselt niriseb vihm. Ta niriseb meie peadele ja eespool autokastis lamavate surnute peadele, väikese nekruti haavatud kehale, mille haav on
Esteetika tegeleb sellega, kuidas me väärtusi tajume. Kriitika ja esteetika suhestuvad omavahel. Paljud 18. sajandi autorid nimetasid ilu filosoofiat kriitikaks ja seda mõistet kasutatakse kunstiteoste eritleval hindamisel ka edaspidi. Kriitika eeldab otsustamist, esteetika aga tajumist. 3. Kust pärinevad meie esteetilised väärtused? Kuidas on esteetilised väärtused seotud eluga? Väärtushinnangud lähtuvad elulise impulsi vahetust ja seletamatust reaktsioonist ning inimloomuse irratsionaalsest osast. Eluga on esteetilised väärtused küllaltki seotud, sest meie nägemus elust ja loodusest ei ole parem kui mõndadel meie eelkäijatel, kuid meil on suuremad materiaalsed ressursid. Seetõttu on hea teada, millest miski koosneb ja kuidas see on kujunenud. Ühtlasi on see hea ka meie vaatevälja avardumise huvides, sest looduse näitemäng on imepärane ja vaimustav, täis
(millega) ei nõua koma ka lauselühendi algul: Võrreldes eelmiste aastatega on eksamitulemused paranenud. o Ühesõnalist des- ja mata-lauselühendit komaga ei eraldata: Sahisedes saabus sügis. Kangelane kargas kõhklemata kurjami kallale. tuna- ja maks-lühend tuleks komaga eraldada vaid siis, kui mõtteselgus nõuab. Harilikult komata: Aetuna mingist seletamatust tundest astus Artur teelt kõrvale. Ülejäänud juhtudel lauselühendit komaga ei eraldata.
liiga mugav, et need lood kirjalikult vormistada. Paljud jutustused, millega ta kuulajaid võlus, jäidki paberile panemata. Esimene edu tuli muinasjutukoguga ,,Õnnelik prints ja teisi jutte" (1888). Muinasjutt ,,Õnnelik prints" ei põhine rahvaluulel, vaid autori fantaasial, kus tähtsustatakse hingeilu südamelähedust, kaastunnet, oskust jagada saatust. Muinasjutus on mõjuvalt vastandatud õnne ja ilu ning kasu ja ilu mõiste. Muinasjutt ,,Ööbik ja roos" räägib armastusest, selle seletamatust jõust ja erinevatest palgejoontest, vastavalt sellele, kes on armastaja. Endale roosiokka südamesse torganud Ööbik lõi ilusaima laulu südameverega ja suri armastuse nimel. Punane roos, igavese ilu ja armastuse sümbol, sai vahendiks Üliõpilasele oma armastatule lähenemisel, sest tütarlaps oli öelnud, et tuleb tantsima vaid siis, kui talle ulatatakse punane roos. Järgmine muinasjutukogu kandis pealkirja ,,Granaatõuntest maja" (1891). Wilde´i muinasjuttudest ei
sest inimeste kadumine meie ümber ei muuda kuidagi vooruse taset meis endis. Isegi kui kaotada oma lähedane sõber või laps, tark ei masendu. Igasugune hirm ja rahutus oma tegevustes tähendab autust mida üks tark auline inimene ei saa endale lubada. Surm on loomulik protsess elust ja see ei vääri ära langemist. Seneca arvates on siiski ka targal õigus kurbusele lähedase kaotamise puhul. Kuid see kurbus ei tule aulisel inimesel mitte peast vaid seletamatust loomusunnist 4.LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta (lk. 248-9). Kas te peate seda selgitust rahuldavaks? Lucius Annaeus Seneca selgitab, et surma pole mõtet karta kuna surm on loomulik elu kohustus, mis tuleb nii kui nii. Surma tuleku eel ei tasu halada selle üle, vaid tuleb olla väärikas. Elu on nagu näidend mida tuleb hästi mängida ja lõpetada mõnusa puändiga. Seneca selgitus
Milleks nii tasakesi? Püha Neitsi teab ise, et meil pole flaamlastest sõprade eest midagi varjata.» «Aga majesteet...» «Rääkige kõvemini!» «Vader Coictier» jäi üllatusest päris sõnatuks. «Rääkige, härra, rääkige, meil vanas Pariisis on nii siis elanike hulgas rahutus tekkinud?» «Jah, majesteet!» «Ja see on sihitud, ütlete teie, Justiitspalee foogti vastu?» «Näib nii, jah,» vastas «vader» kogeldes, olles ikka veel kuninga mõtete äkilisest ja seletamatust muutusest hämmastunud. Louis XI küsis: «Ja kus öövahtkond selle salgaga kokku puutus?» «Teel Grande-Truanderie tänavast Vahetajate sillale. Ma ise kohtasin neid seal, kui teie majesteedi käsul siia tulin. Ma kuulsin, kuidas mõned karjusid: «Maha palee-foogt!»» «Ja mis neil tema vastu on?» «Ah,» ütles Jacques, «lihtsalt sellepärast, et ta nende üle valitseb.» 2 5 3 «Kas tõesti?» 428 «Jah, majesteet! Need on ju Imede Õue kaabakad. Juba ammugi kaebavad nad paleefoogti
annaabi.ee 
