''keskkondlikud sugulased'', konkordantsuskoefitsent. 107. Keskkondlikkus. Ehk keskkonnatingitus. Kvantitatiivse tunnuse muutlikkuse osa, mis on tingitud keskkonna mõjudest organismidele populatsioonis. 108. Valiku meetodid (individuaalne ja massvalik). Individuaalne valik Nt ühe teatud punapea välja valimine. Fenotüüpide ennustamine vanemate keskväärtuse alusel. Massvalik Nt kõikide punapeade välja valimine jne. Selektsiooni diferentsiaal (S), selektsioonikoefitsient (s), valiku intensiivsus, selektsiooni tulem (R). 109. Molekulaarne mimikri. Insuliinist sõltuv diabeet, insuliinist sõltumatu diabeet. 110. Sünteensus. Inimesel ja hiirel üle 200 homoloogse DNA piirkonna. 111. Sisearetus. Ehk inbriiding. Selliste isendite ristamine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt. Sisearetus on nt sugulasabielud, Amishi religioosne pere, Euroopa ''siniverelised'' (kuningaperekonnad). 112
Valik ehk selektsioon ·Valikuga ei ole võimalik luua uusi alleele (need võivad moodustuda ainult mutatsioonide teel), ·valikuga muudetakse lähtepopulatsiooni alleelisagedusi; alleelisageduste muutus toob endaga kaasa ka genotüübisageduste muutuse. ·Selektsiooniga eemaldatavat osa mingi genotüübiga loomade hulgast populatsioonis, võrreldes teiste genotüüpidega, nimetatakse selektsioonikoefitsiendiks s. Valik ehk selektsioon ·Selektsioonikoefitsient näitab tõenäosust, et antud genotüüp ei osale järgmise generatsiooni moodustamisel. ·Kui mingi genotüüp (AA, Aa, aa) eemaldatakse taastootmisest täielikult, siis s = 1, ·kui genotüübi suhteline panus järglaspõlvkonda on maksimaalne, siis s = 0.Valik ehk selektsioon · Selektsiooni toime geenisagedusele lakkab, kui vastav geen on populatsioonist täielikult eemaldatud p = 0; q = 1 geenisageduse fikseerumine g. Biotehnoloogia tõuaretuses
põlvkondade. qt/pt = wt * (q0/p0) Kui w>0, siis lugejas olev kasvab kiiremini ja tema proportsioon suureneb läbi põlvkondade (q kasvab). Kui aga w<0, siis nimetajas olev genotüüp kasvab kiiremini ja tema proportsioon suureneb läbi põlvkondade. Suhtelist kohasust saab mõõta genotüüpide proportsioonide muutuste abil. 6. Defineerige selektsioonikoefitsent. Mida see näitab? On kohane defineerida selektsioonikoefitsient, s: wa/wA = 1-s Selektsioonikoefitsient summeerib paljunemiskiiruste erinevuse nii, et on lihtne arvutada selle erinevuse mõju alleelisagedusele: fA(1) = NA/NA+(1-s)N 7. Millest sõltub alleelisageduse graafiku tõus? Millisel puhul on tõus järsem/laugem? Populatsioonis kasvab (või kahaneb) mõlemat tüüpi isendite arv eksponentsiaalselt, kuid erinevate
2. Juhuslikkus ja tõenäosus. Tõenäosuste korrutamise seadus. 3. Genotüübi sagedus ja selle arvutamine. 4. Geeni- ehk alleelisagedus ja selle arvutamine. Geenisageduse arvutamine alleeliseeria korral. 5. Hardy-Weinbergi seadus (definitsioon, tingimused, valem p2+2pq+q2=1). POPULATSIOONI GENEETILINE DÜNAAMIKA 6. Mutatsioon (otse- ja pöördmutatsioonid, nende esinemissagedus, mutatsioonirõhk). 7. Migratsioon. (immigratsioon, emigratsioon). 8. Valik ehk selektsioon (selektsioonikoefitsient, selektsiooniefektiivsus, geeni fikseerumine). 9. Juhuslik geenitriiv (selle olemus, efektiivse populatsioonimahu mõiste ja arvutamine). 10. Suguluskoefitsient (mida see näitab ja selle arvutamine (põhivalem). 11. Inbriiding (mõiste, kuidas mõjutab genotüübisagedust populatsioonis). 12. Inbriidingukoefitsient (mida see näitab, arvutamise põhivalem; mida näitab inbriidingukoefitsiendi nihe, inbriidingudepressioon). 13
näitab alljärgnev pilt? Mis juhtub lõpuks kummagi genotüübiga (A ja a)? Millal võib olukord muutuda? 4. Millest sõltub alleeli A sagedus põlvkonnas (t+1)? 5. Millistest faktoritest sõltub suhteline kohasus (relative fitness)? 6. Defineerige selektsioonikoefitsent. Mida see näitab? Kohasuse vastandväärtuseks on selektsioonikoefitsient (s), millega hinnatakse mingi genotüübi suhtelise eliminatsiooni intensiivsust. See seostub kohasusega kui täiendsuurus: w + s = 1; w = 1 – s; s = 1 – w. Maksimaalse kohasusega genotüübi puhul s = 0, letaalse genotüübi puhul s = 1. wa/wA=1-s Selektsioonikoefitsient summeerib paljunemiskiiruste erinevuse nii, et on lihtne arvutada selle erinevuse mõju alleelisagedusele: fA(1)=NA/NA+(1-s)Na 7
Natural selection)- Indiviidide ebavõrdne ellujäämine ja järglaste andmine looduskeskkonnas, mis eelistab isendeid, kes on olemasolevate keskkonnatingimustega paremini kohastunud. Loodusliku valiku toimel elimineeritakse vähemkohased isendid. olelusvõitlus (ingl. Struggle for existence)- Populatsiooni isendite vaheline võitlus ellujäämise ja järglaste andmise nimel. 7. Valiku tüübid a. Suunav valik b. Lõhestav valik c. Stabiliseeriv valik 8. Selektsioonikoefitsient selektsioonikoefitsient, s (ingl. Selection coefficient, s)- Arv, mis mõõdab genotüübi kohasust, võrreldes populatsiooni edukama genotüübiga. 9. Juhuslik geenitriiv juhuslik geenitriiv (ingl. Random genetic drift)- Alleelisageduste muutus väikese ristuva -populatsiooni põlvkondades juhuslike kõrvalekallete tõttu. 10.Evolutsioonitegurite toime populatsiooni tasakaalule 11. Suhteline kohastumuslikkus suhteline kohastumuslikkus (ingl. Relative fitness)- Eri
annaabi.ee 
