sümptomiteks on küüslaugu lõhn suust, küünte murdumine ja juuste väljalangemine. Seleenimürgistused võivad tekkida piirkonnas, kus on suured seleeniühendite kogused keskkonnas kas tänu tööstusele või õnnetustele. Saastumata toitu süües ei ole võimalik tarbida organismile kahjulikus koguses seleeni. Parimateks seleeni allikateks on valgurikkad loomsed toiduained nagu liha ja munad ning kala, seened ja täisteratooted. Toiduainete seleenisisaldus oleneb pinnase seleenisisaldusest. Seleeni päevane soovitus on 4050 µg, 50 µg seleeni sisaldub näiteks: * 25 g keedetud neerudes, * 70 g hautatud maksas, * 80 g keedetud vähis, * 95 g keedetud munakollastes, * 230 g seentes. Tsink Tsinki on vaja: · ligi 100 ensüümi aktiveerimiseks, · vereloome protsessis osalemiseks ja vere stabiilsuse tagamiseks, · organismi normaalseks kasvamiseks ja järglaste saamiseks, ka DNA sünteesimiseks, · immuunsüsteemi toetamiskes ja haavade paranemiseks,
E vitamiini leidub nisuidudes, sojaubades, taimeõlis, pähklites, rooskapsas, spinatis, tervetes nisuterades, munades, jne. · A -vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, porgandites, tumerohelistes ja kollastes köögiviljades, munades, piimas, margariinis, jne. Mineraalained · Seleeni sisaldub pärmis, kalades, krevettides, krabides, tailihas, piimaproduktides, teristes ja sibulas. Toiduainete seleenisisaldus sõltub kasvupinnase seleenisisaldusest. Toidu töötlemine ja valmistamine kõrvaldab olulise osa seleenist. Kõige paremini omastub seleen pärmist. Madala valgusisaldusega toiduained sisaldavad reeglina ka vähe seleeni. Teeb kahjutuks toksilisi metalle ja kantserogeenseid ühendeid (nt. elavhõbe, kaadmium) viies nad sellisesse vormi, mis uhutakse organismist välja. · Mangaan aitab aktiveerida C vitamiini, biotiini ja tiamiini kasutamist kontrollivaid ensüüme
ning alates 10. eluaastast 150 µg päevas. Joodipuudushaigusi aitab ennetada jodeeritud soola kasutamine (WHO, 2005). Laste toidu valmistamisel soovitatakse kasutada põhiliselt jodeeritud keedusoola. Joodi leidub: · vees · merekalades · kalamaksaõlis · maisis. Seleen (Se) on tähtis antioksüdant, ta kaitseb rakumembraane. Toiduainete seleenisisaldus oleneb pinnase seleenisisaldusest ning ka seleeni sisaldavate toitude ja väetiste kasutamisest. Fosfor on samuti vajalik luude ja hammaste moodustamiseks ning normaalseks kasvuks, ühtlasi ka närvisüsteemi normaalseks tegevuseks. Peale selle etendab fosfor tähtsat osa lihaste kokkutõmbumisel ning valkude, rasvade ja süsivesikute imendamisel. Fosforivajadus suureneb pingelise vaimse töö ja lapse kasvuajal. Täiskasvanu vajab fosforit 1,5-2 g ööpäevas. Fosforit sisaldavad · piim · juust · liha
A ja vask. Täiskasvanud inimene vajab ööpäevas 15 mg tsinki. Jood (I) osaleb kilpnäärme hormoonide sünteesis, mis omakorda mõjutavad organismi põhiainevahetust, termoregulatsiooni, kasvu ja vaimset arengut ning südame tööd. Seleen (Se) on antioksüdantsete ensüümide ehituseks ja funktsioneerimiseks vajalik mikroelement, mistõttu temast kui antioksüdandist saab rääkida ainult kaudses tähenduses. Toiduainete seleenisisaldus oleneb pinnase seleenisisaldusest. Eesti pinnas on seleeni poolest rikas. Seleeni on palju täisteratoodetes, munades, kalas, lihas ja mineraalvees "Värska". Seleeni päevanormiks loetakse 55!200 ìg. Üledoseerimisel on seleen mürgine. Mineraalained on küll stabiilsemad kui vitamiinid, kuid ebaõigel toidu valmistamisel võivad ka mineraalainete kaod olla märgatavad. Mineraalainete defitsiidiga seotud haiguslikud nähud ilmnevad küllalt pika aja möödudes, seetõttu
küüslaugu lõhn suust, küünte murdumine ja juuste väljalangemine. Seleenimürgistused võivad tekkida piirkonnas, kus on suured seleeniühendite kogused keskkonnas kas tänu tööstusele või õnnetustele. Saastumata toitu süües ei ole võimalik tarbida organismile kahjulikus koguses seleeni. Parimateks seleeni allikateks on valgurikkad loomsed toiduained nagu liha ja munad ning kala, seened ja täisteratooted. Toiduainete seleenisisaldus oleneb pinnase seleenisisaldusest. Seleeni päevane soovitus on 4050 µg, 50 µg seleeni sisaldub näiteks: * 25 g keedetud neerudes, * 70 g hautatud maksas, * 80 g keedetud vähis, * 95 g keedetud munakollastes, * 230 g seentes. Magneesium Magneesium Milleks organism vajab magneesiumi? Närvide ja lihaste koostöö tagamiseks, Ensüümide töö tagamiseks (ca 300 ensüümi inimkehas sh. seedeensüümid vajavad Mg-i) Makrotoitainete ainevahetuse tagamiseks Lihastööks Luukoe vajaliku tiheduse tagamiseks
annaabi.ee 
