Primaarpoole nimivool In Vaseskao võimsus 1/2 nimikoormusel Pcu Vastus: Vaseskadu nimukoormusel 11,03 W 1 2. Ühefaasilise trafo primaarpoole nimipinge on 400 V ja nimivool 6 A. Tühijooksul on sekundaarpinge 36 V. Trafo suhteline lühispinge uk% = 7%. Kui suur on trafo primaarvool ja sekundaarvool, kui sekundaa Nimipinge U1n 400 V nimivõimsus I1_n 6 A Sekundaarpinge tühijooksul u2_t 36 V trafo primaarvool I Trafo suhteline lühispinge uk% 7 trafo sekundaarvool I2n Leida trafo primaarvool I? sekundaarvool I2n? sekundaarvool lühisel I2k
U 1 w1 = =k U 2 w2 U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge w1 primaarmähise keerdude arv w2 sekundaarmähise keerdude arv k ülekandesuhe Trafo kaod on väikesed, kasutegur on tavaliselt 0,98...0,99, suurel trafol isegi üle 0,99. Seepärast vaadeldakse trafot sageli ideaalse trafona. See tähendab, et primaarmähise ja sekundaarmähise võimsused on võrdsed ehk U 1 I1 =U 2 I 2 U1 primaarpinge I1 primaarvool U2 sekundaarpinge I2 sekundaarvool Konstantse võimsuse juures on vool ja pinge pöördvõrdelises seoses pinget tõstes vool väheneb ja pinget alandades vool suureneb: U1 I 2 = U 2 I1 Kui primaarpinge on siinuspinge, südamik magnetiliselt ei küllastu ja sekundaarahela takistus ei olene pinge ega voolu hetkväärtusest, siis on ka sekundaarpinge ja vool siinuselised. Trafo võimsus võib olla voltampri murdosast sadade megavoltampriteni, sõltuvalt vajadusest ja kasutusalast.
U 1 w1 = =k U 2 w2 U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge w1 primaarmähise keerdude arv w2 sekundaarmähise keerdude arv k ülekandesuhe Trafo kaod on väikesed, kasutegur on tavaliselt 0,98...0,99, suurel trafol isegi üle 0,99. Seepärast vaadeldakse trafot sageli ideaalse trafona. See tähendab, et primaarmähise ja sekundaarmähise võimsused on võrdsed ehk U 1 I1 =U 2 I 2 U1 primaarpinge I1 primaarvool U2 sekundaarpinge I2 sekundaarvool Konstantse võimsuse juures on vool ja pinge pöördvõrdelises seoses pinget tõstes vool väheneb ja pinget alandades vool suureneb: U1 I 2 = U 2 I1 Kui primaarpinge on siinuspinge, südamik magnetiliselt ei küllastu ja sekundaarahela takistus ei olene pinge ega voolu hetkväärtusest, siis on ka sekundaarpinge ja vool siinuselised. Trafo võimsus võib olla voltampri murdosast sadade megavoltampriteni, sõltuvalt vajadusest ja kasutusalast.
induktsiooniga emj mis on samuti prim pngega vastssuunaline. Ülekande arv n näitab erinevat mähiste tavaliselt küllastusele lähedases seisus. Seega on generaatortalitluses pidurdamine võimalik üksnes ankru keerdude arvu. pöörlemiskiiruse suurenemise teel ja on rakendatav näiteks tõsteseadmetes koorma langetamises või 13. Trafo koormamisel tekib sekundaarvool I (2). Tarviti takistuse vähendamisel suureneb sekundaarvool elektriraudteel allamäge sõites. *Dünaamiline pidurdus on sisuliselt samuti pidurdamine generaatortalitluses, ning tema poolt tekitatud magnetvoog, mis on põhivoo muutumisega vastassuunaline ja vähendab teda. kus pidurdavate osade kineetiline energia muundub soojuseks takistites. Pidurdamiseks lülitatakse mootor
2. Kas trafomähiste vahel on elektriline side? 3. Kas trafomähised ja nendega ühendatud vooluringid on üksteisest isoleeritud 4. Millise voolu ülekandmiseks trafo sobib? Valida õige(d) vastused. a) vahelduvvoolu b) pulseerivvoolu c) alalisvoolu 5. Millega on võrdne trafo sekundaasmähises indutseeritav pinge? 6. Millega on võrdne trafo primaarmähisesse juhitav võimsus, võrreldes sekundaarmähisest võetava võimsusega? 7. Kuidas omavahel muutuvad sekundaarpinge ja sekundaarvool pingekõrgendus- trafo puhul? 8. Kuidas omavahel muutuvad sekundaarpinge ja sekundaarvool pingemadaldustrafo puhul? 69.Vead trafodes 1. Leida vea põhjus. Võrku lülitamisel põlevad läbi kaitsmed, lülitub välja kaitseautomaat või undab trafo südamik? 2. Leida vea põhjus. Trafo tühikäigul kuumeneb tugevasti, isegi suitseb, tühikäigu vool on liiga suur? 3. Leida vea põhjus. Trafo kest ja südamik on pinge all? 4. Leida vea põhjus
voolumähised, mille takistus on väike (alla 1). Järelikult voolutrafo töötab talitluses, mis on ligilähedane lühistalitlusele. Trafo ülekandeteguri leidmiseks, kasutame järgmist valemit: , kus 1 - primaarmähise keerdude arv I2n - nimisekundaarvool 2 - sekundaarmähise keerdude arv I1 - tegelik primaarvool I1n - nimiprimaarvool I2 - tegelik sekundaarvool Digitaalsete ampermeetrite mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatakse piirajaid, mis on paigutatud ampermeetri sisse. Voolutugevusel, mis ületab 10A, kasutatakse voolutrafot. Ülesanne Leida tegelik primaarvool I1, kui ampermeeter on ühendatud läbi voolutrafo KI=600/5 ja selle näit on I2=4,3A. Takistuse mõõtmine Takistuste mõõtmisel on tihti otsustavaks nende suurus. Suuruse järgi jagunevad takistused: väikesed takistused - väärtusega kuni 1
Küsimus 16 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Liinipinge tähtühenduse korral on 400. Kui suur on faasipinge? Valige üks: a. 400 V; b. 230 V. c. 127 V; Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: 230 V. Küsimus 17 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Pinget madaldava trafo sekundaarvool on: Valige üks: a. suurem primaarvoolust. b. võrdne primaarvooluga. c. väiksem primaarvoolust. Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: suurem primaarvoolust. Küsimus 18 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millisel materjalil on väikseim eritakistus? Valige üks: a. kuld. b. alumiinium. c. vask. d. hõbe. e. kroomnikkel.
suhe. Ideaalse (energiakadudeta) trafo korral võrdub primaarpinge ja sekundaarpinge suhe primaar ja sekundaarmähise keerdude arvu suhtega n, mida nimetatakse ülekandesuhteks: kus N_1 ja N_2 on vastavalt primaar ja sekundaarmähise keerdude arv; U_1 ja U_2 primaarpinge ja sekundaarpinge; I_1 ja I_2 primaarvool ja sekundaarvool. Ideaalne trafo kus P1 trafosse siseneva võimsuse hetkväärtus, P2 trafoga muundatud võimsuse hetkväärtus. Reaalse trafo energiakaod ja kasutegur Reaalses trafos tekivad võimsuskaod mähistes ja südamikus. Mähistes tekivad vaseskaod ja südamikus rauaskaod. Kaovõimsusest tingitud kaoenergia muundub trafos soojuseks. Vaseskao võimsust väljendab valem kus
VD1 + Ud s CC M Ud k VT b. Joonis 1.30 indutseerides voolu trafo sekundaarmähises. Sekundaarvool laeb kondensaatorit. Teisel etapil, kus lüliti on avatud, jääb dioodile vastupinge tänu trafo endainduktsioonile. Seetõttu tekkib koormusvool ainult siis, kui kondensaator tühjeneb. Kuna lüliti avaneb siis pole võimalik trafol kogu energiat hajutada ning mähistes võib tekkida liigpinge, mille vältimiseks kasutatakse tavaliselt lisamähist koos dioodiga. Trafo suur mass on antud lülituse peamiseks puuduseks. Koormusesse antavat energia hulka juhitakse
U 1 w1 = =k U 2 w2 U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge w1 primaarmähise keerdude arv w2 sekundaarmähise keerdude arv k ülekandesuhe Trafo kaod on väikesed, kasutegur on tavaliselt 0,98...0,99, suurel trafol isegi üle 0,99. Seepärast vaadeldakse trafot sageli ideaalse trafona. See tähendab, et primaarmähise ja sekundaarmähise võimsused on võrdsed ehk U 1 I1 =U 2 I 2 U1 primaarpinge I1 primaarvool U2 sekundaarpinge I2 sekundaarvool Konstantse võimsuse juures on vool ja pinge pöördvõrdelises seoses pinget tõstes vool väheneb ja pinget alandades vool suureneb: U1 I 2 = U 2 I1 Kui primaarpinge on siinuspinge, südamik magnetiliselt ei küllastu ja sekundaarahela takistus ei olene pinge ega voolu hetkväärtusest, siis on ka sekundaarpinge ja vool siinuselised. Trafo võimsus võib olla voltampri murdosast sadade megavoltampriteni, sõltuvalt vajadusest ja kasutusalast.
annaabi.ee 
