alusmaterjalina Dramatiseering – eepilise teose töötlus draamavormi, näidendiks Draamateksti põhitunnused: 1.Dialoogilisus – teksti põhiosa moodustab tegelaskõne 2. Tegevuslikkus – sisemine struktuur on keskendatud tegevuse ümber 3. Olevikulisus – sündmused leiavad aset siin ja praegu Draamateksti osad: •Dialoog – tegelaskõne • Remarktekst – dialoogis verbaliseerimata elemendid, lavajuhised; • Paratekst – žanrimääratlus, aja- ja kohamääratlused. • Sekundaartekst – kõik, mis ei ole dialoog Proloog – sissejuhatav lugu; epiloog – järellugu • Süžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras • Faabula – sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras • Lugu – sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse. Analüütiline draama – sündmused on toimunud enne näidendi tegevuse algust, tegevuse moodustab mineviku-sündmuste järk-järguline avamine Loo esitamise piirangud draamas:
Dramaatika- vanakreeka keeles drama ehk tegevus, tegu Mimesis ehk jäljendus. Kunst on jäljendamine e mimesis. Sarnasus jäljendusobjektiga. Dramatiseering- eepilise teose (romaani, jutustuse, novelli) töötlus draamavormi, näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti. Dialoog- tegelaskõne, lisanduvad paralingvistilised märgid Remarktekst- dialoogis verbaliseerimata elemendid Paratekst- žanrimääratus ja kohamäärused Sekundaartekst- kõik, mis ei ole dialoog Süžee- sündmused tekstis esitatud järjekorras Lavalisus- õhtu täitmine vastavalt sotsiaalsele sündmusele Faabula- sündmused ajalis-põhjuslikes järjekorras Lugu- sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse Analüütiline drama- sündmused on toimunud enne näidendi tegevuse algust, drama tegevuse moodustab minevikusündmuste järk-järguline avamine (“Oidipus” on tuntuim) Kollisioon- on konflikti
Others work with a specialist, called a dramaturg , to adapt a work for the stage.Dramaturgy may also be defined, more broadly, as shaping a story into a form that may be acted. Dramaturgy gives the work or the performance a structure Draama on seotud nii kirjanduse kui teatriga (&/või teiste tegevusaladega) dialoogiline ja olevikuline (st. ei ole valikut - see on nüüd ja praegu) poeetika & kompositsioon on spestiifilised: põhitekst & sekundaartekst (remarkteks jm) üldjuhul esitatakse sündmusi & draama kõne on seotud tegevusega üldjuhul puudub jutustaja Draama reglementeerituse aste on suurem kui proosas, st et mahupiirang on range(m) ; sisu, tegevus ja tekst kontsentreeritum ja selgem; siseelu esitatakse väliste vahenditega ning tegevus kehalisem Kas draama on ka keerulisem kui proosa? Kirjandus, ühiskond, kultuur - kirjaniku päritolu, tõekspidamised jne - tekstis avalduvad sotsiaalsed teemad, tõekspidamised jne
· Kõnel draamas on esteetiline funktsioon. Selles peegeldub autori stiil ja ajastu kõnekombed. · Kõne draamas on korrastatum kui argikõne. Dialoog on tihedalt seotud tegevusega, selle areng on sihipärasem, üleminekud kunstiliselt motiveeritud jne. · Draama ja teatri omavaheline erinevus kõnes: üks on kirjalik, teine aga suuline. 50. Millised on näidendi tekstikihid? Näidendi tekstikihid: 1) põhitekst (dialoog/monoloog) 2) sekundaartekst (remargid) 51. Mis on dialoog, repliik, remark, polüloog, duoloog? Nimetage dialoogi analüüsimise võimalusi. Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelased omavad erinevat infot või vaatepunkte, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. · Nõuab nii ühendavat kui eristavat (s.t erinevate seisukohtade) kokkupõrget.
(3) Muutuvad / muutumatud tegelased - on sarnane tüüp-karakter analüüsile (tüüp taval. muutumatu), ent tegelikult pole see nõnda jäigalt reglementeeritud. 22. Dramaatika ehk draama: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Draama on (1) seotud nii kirjanduse kui teatriga (&/või teiste tegevusaladega) (2) dialoogiline ja olevikuline (st. ei ole valikut - see on nüüd ja praegu) (3) poeetika & kompositsioon on spestiifilised: põhitekst & sekundaartekst (remarkteks jm) (4) üldjuhul esitatakse sündmusi & draama kõne on seotud tegevusega (5) üldjuhul puudub jutustaja Tuntumad zanrid: (1) tragöödia (kurbmäng) on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend (Oidipus) (2) komöödia (pilke-/naljamäng)on lõbusa lõpplahendusega näidend, naeru-vääristab satiiri ja huumori abil inimlikke nõrkusi
Remarktekst tekkis, kui näidendeid hakati trükkima ja need jõudsid lugejani. Kui autor on lavastaja, siis remarke ei lisata (nt Shakespeare). Remargid viivad kujutluspildi romaanitekstile lähemale: muudavad tegevustiku tihedaks, kirjeldavad tundeid. Remargid on süvafilosoofilised, st teatrikonventsioonidele lisaks on ka filosoofiline taust näidendit ei saa üksnes tegevuse kaudu tõlgendada. Paratekst zanri-, aja- ja kohamääratlused, kestus. Sekundaartekst kõik, mis pole dialoog. Draamateksti väline liigendus ehk tektoonika: · Vaatus klassikaliselt oli 35, nüüd 12. Jaotus sõltub kultuurist. Lääne teatris on alates 1h jagu kontsentreeritud näidendid kuni 4 vaatuse ehk 8h jagu näidendit. Lühinäidend tavaliselt 1 vaatus. · Pilt, stseen · Etteaste · Proloog eessõna. Epiloog järelsõna. Intermeedium · Süzee sündmused on samas järjekorras mis tekstiski
annaabi.ee 
