keelavad) või juhendavad. 5. ÕN adressaadi alusel: üldsubjektne või erisubjektne (e spetsiaalsubjektne). 6. Naritsa eriliigitus: täielik või mittetäielik (seletav, viitav või kitsendav). 7. Aarnio järgi: konstitutiivne või mitte. Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm, kompetentsinorm või definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus). 8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. 10. Lihtnorm või liitnorm. ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 1 Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt:
4) ergutusnorm 1) täielik 2) mittetäielik: a) seletav b) viitav c) kitsendav B. PROF R.NARITSA JA PROF A.AARNIO järgi (ÕE lk 103 - 109; Aarnio lk 61 - 67): 1) regulatiivne 2) konstitutiivne, seejuures: a) menetlusnorm b) kompetentsinorm c) definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus) C. PROF A.AARNIO järgi (Aarnio lk 58): 1) primaarnorm 2) sekundaarnorm Moodsa õiguse normitüübid (moodsad normitüübid Aarnio lk 67): 1) kaalutlusnorm 2) kokkuleppenorm 3) eesmärginorm 4) ressursinorm D. LOENGUMAPI (J.LIVENTAAL) (LM II lk 20 - 21, vt ka lk 23): 1) regulatiivne 2) õigustkaitsev 1) õigustav 2) kohustav 3) keelav 1) üldsubjektne 2) erisubjektne 1) imperatiivne 2) dispositiivne 3) soovitav/juhendav 1) delegatsiooninorm
Welzel 2.6. Eesti karistusõigus Eesti karistusõigus võttis üle finalistliku süüteomõiste II. ÕPETUS KARISTUSSEADUSEST Vaadata ka vastavat vihikut „Õpetus karistusseadusest“ 1. Karistusseaduse mõiste Karistusseadus on materiaalõiguslik seadus, mis sisuliselt näeb ette karistatava teo ja vastava karistuse. On vaja otsustada, kas vastav säte on materiaalõiguslik, mitte menetlusõiguslik. 2. Karistusõigusnormi struktuur 2.1. Primaar- ja sekundaarnorm Karistusõigus ei reguleeri inimeste käitumist, pole regulatiivne (§ 113 ei keela tapmist, tapmine on niigi keelatud). Keelud ja volitused tulevad moraalist. Inimene ei pea täpselt aru saama karistusõiguse normidest, aga ta teab niigi, et näiteks tapmine on keelatud. Primaarnorm on „ära tapa“. Karistusõigus opereerib sekundaarnormidega – kuriteo koosseisude kujundamine; kirjeldab tegu ja näeb ette karistuse. 2.2. Dispositsioon ja sanktsioon
3) Soovitav/juhendav/lubav 1) Delegatsiooninorm 2) Definitsiooninorm 3) Õigusharu norm 1) Lihtnorm 2) Liitnorm Regulatiivsed – faktiline koosseis T ehk hüpotees ja õiguslik tagajärg R ehk dispositsioon; iseloomulik H-D struktuur. Dispositsioon väljendub kohustuse, õigustuse või keeluna. Õigustkaitsvad – eesmärk tegude keelamine/ keelatud teo sooritamisest hoidumine. R= sanktsioon. H-S struktuur. Primaarnorm – regulatiivne Sekundaarnorm – õigustkaitsev. Kuidas ametiisik peab käituma, kui primaarnorme on rikutud NB! 1. Õigusnorm peab olema kas regulatiivne või õigustkaitsev, üks kahest! 1. Kui on regulatiivne, ei saa olla õigustkaitsev 2. Kui õiguslikuks tagajärjeks R on kohustus või õigustus (luba, volitus), siis on regulatiivne. 3. Kui õiguslikuks tagajärjeks on teo keeld (keelva regulatsioon), kuid mitte sanktsioon selle eiramise eest, siis on ka regulatiivne!!!! 4
4) ergutusnorm; 1) täielik; 2) mittetäielik, sh: a) seletav; b) viitav; c) kitsendav. PROF R.NARITSA JA PROF A.AARNIO KOKKULANGEVATE LIIGITUSTE KOHASELT (ÕE): 1) regulatiivne (nn käitumisnorm); 2) konstitutiivne, seejuures: a) menetlusnorm; b) kompetentsinorm; c) seaduskeele määratlus. PUHTALT PROF A.AARNIO LIIGITUSE KOHASELT (Aarnio): 1) primaarnorm; 2) sekundaarnorm; Moodsa õiguse normitüübid: 1) kaalutlusnorm; 2) kokkuleppenorm; 3) eesmärginorm; 4) ressursinorm. LOENGUMAPI (J.LIVENTAAL) LIIGITUSE KOHASELT (LM II: prof E.-J.Truuväli süstematiseeritud liigitused): 1) regulatiivne; 2) õigustkaitsev; 1) õigustav; 2) kohustav; 3) keelav; 1) üldsubjektne; 2) erisubjektne; 1) imperatiivne; 2) dispositiivne; 3) soovitav/juhendav/lubav; 1) delegatsiooninorm; 2) definitsiooninorm (legaaldefinitsioon);