riikide kujunemine *indulgentside müük õõnestab *valitseja vajadus koondada kiriku autoriteeti võimu enda kätte 2)Martin Luther. *ref. on USUELU ümberkorraldamine *tähtsaim sakram. on armulaud kui osa saamine jumala loomusest *oli indulgenstside müügi vastu *inimene saab õndsaks vaid usu kaudu / ainus susline tõe allikas on Piibel mida in. peab ise lugema *kiriku varad sekulariseerida kat kirik-inimene ei saa jumalaga suhelda lut. kirik-jumalasõna allikas-piibel, selle kaudu saab jum. suhelda 3)Philipp Melanchton-laialdane tegevus hariduse alal(mõistus ja haridus toetavad usku), aitas Lutherit. Andreas Karlstadt-Wittenbergi ülikooli prof. (usuelu kõrval oluline töökus, ettevõtl, aktiivsus ilmaelus) Thomas Müntzer-tõlkija, maap. jumalariigi saavutamiseks tuleb kergendada talupoegade olukorda
ise lugema; ettemääratuse peaks ja katkesid hukati süüdistatuna õe Marguerite - kirikuvarade ja 3) kirikuvarad põhimõte: sidemed Roomaga. vandenõus Elisabeth pulmade ajal riigistamine. 1572 ülestõusu Põhja- reforamatsiooni käik sekulariseerida. 1) ühed on määratud Tekkis anglikaani I vastu. hugenottide vastu Rootsi Madalmaade juht Oranje 1524-1525 talurahva hukatusse; kirik. Kloostrid tõelise veresauna reformaatsioon Wilhelm. ülestõus juht 2) töö austamine, suleti, vaimulike tapeti üle 2000
Karl korrata keiser Sigismundi viga, kelle ajal põhjustas tšehhi usu-uuendajaJan Husi ketserina hukkamine Böömimaal hussiitide sõjad ja 16. sajandissegi ulatuva vaenu Böömimaal. Lõpuks selgus aga, et sõda tuli ilma Lutheri hukkamisetagi. Kõigepealt puhkes riigirüütlite sõda ehk Sickingeni vaenus (1522–1523), kus usu-uuendamisega kaasa läinud riigirüütel Franz von Sickingen püüdis vägivaldsete vahendite abil Trieri peapiiskoppi kukutada ja tema valduseid sekulariseerida. Tema tegevus oli seotud ka riigirüütlite mõju tuntava vähenemisega, mis oli vürstivõimu tugevnemise paratamatu tagajärg.[6]Ehkki Karli ennast toona Saksamaal ei olnud, võitsid tema väed Lääne-Saksa vürstide, eriti Hesseni Philippi kaasabil, Sickingeni. Veelgi tõsisem konflikt puhkes aga 1524. aasta lõpul. Talupojad, kes Lutheri ja tema järel tulnud veelgi radikaalsemate usureformaatorite seisukohti tõlgendasid selliselt, et kõik inimesed peaksid igas mõttes
1534 kuulutas 2) ainus usuline tõe allikas on kuninga õe Marguerite pulmade kuningas end kiriku peaks ja Piibel, mida inimene peab ise ajal hugenottide vastu tõelise katkesid sidemed Roomaga. Tekkis lugema; veresauna tapeti üle 2000. anglikaani kirik. Kloostrid suleti, reformatsiooni 3) kirikuvarad sekulariseerida. vaimulike tsölibaat kaotati. Henry 1524-1525 talurahva ülestõus juht 8 kodusõda, 1589 troonile VIII tütar Mary I Tudor (1553- juhid ja Philipp Melanchton Bourbonide dünastia. Rajaja Henri 1558) taastas katoliikliku kiriku ja reforamatsiooni Lutheri kaaslane
õndsaks vaid usu kaudu; pärtlipäeva abielulahutamise pärast: 2) ainus usuline tõe allikas korraldasid paavst ei pooldanud seda. on Piibel, mida inimene katoliiklased Pariisis 1534 kuulutas kuningas peab ise lugema; Henri Bourboni end kiriku peaks ja reformatsio 3) kirikuvarad (hugenott) ja kuninga katkesid sidemed sekulariseerida. õe Marguerite Roomaga. Tekkis oni juhid ja 1524-1525 talurahva pulmade ajal anglikaani kirik. Kloostrid reforamatsi ülestõus juht hugenottide vastu suleti, vaimulike tsölibaat tõelise veresauna kaotati. Henry VIII tütar ooni käik Philipp Melanchton tapeti üle 2000. Mary I Tudor (1553-
Taani projekt oli vastumeelne ning sooviti nende kõrvaletõrjumist. 1557. aastal tõmbusidki taanlased konfliktist eemale. Liivimaa lõunapiirile koondusid Poola-Leedu väed, mille suuruseks on peetud 70 000 - 80 000 meest (Tõenäoliselt oli neid x3 vähem). Ordumeister Fürstenberg otsustas sõlmida rahulepingu Poola kuningaga. Posvoli rahu - 1557. aastal esitati 2 rahulepingut: 1) Taastas peapiiskopi ja Christophi positsioonid ja varad, kuid keelas neil maad sekulariseerida, 2) Teine leping oli rahuleping Poola ja Liivimaa vahel, lahendades ära piiritüli ja kaubandusvastuolud. Kui Fürstenberg saabus allkirjstama lepingut, siis sõlmiti kuninga ja Fürstenbergi vahel ka kolmas, salajane leping, liit Venemaa vastu. Hoolimata lepingust ei saanud Liivimaast Poola sõltlast. Koadjuutorivaenus lõppes kui Christoph sai koadjuutoriks. Liivi sõja põhjuste küsimus- Tartumaksu küsimus saab heaks põhjuseks, et alustada Liivi sõda. 1557
Poola Poola ei julgenud aktiivselt sekkuda Liivimaa küsimustesse. Soovis saada Liivimaad oma vasalliks aga ei sekku. Esialgne soov vältida sõda Venemaaga. 1558 a kõik pöördumised, mis Liivimaalt tulevad Sigismund II Augustini, ei leia mingisugust toetust. Erinevalt ilhelmist oli Ketler aktiivselt ajaud Poola asju. Ketler kohtus erinevate kõrgete poola ametnikega ( sh Sigismundiga)Poola-Leedule antaks kindlused üle aga säiliksid kõik senised privileegid. Soovis ala sekulariseerida ja muuta poola kuninga vasalliks soodsatel tingimustel. Aprillis 1559 peeti Riias Maapäeva, kus I küsimuseks oli Relvarahu .59-60 on Sigismundi suhtumine selline, on see, et nagunii liivimaalastel läheb halvasti, mida aeg edasi, seda lihtsam on seda ala endale saada. Juulis 59 uuesti Maapäev , siiani Poolalt abi otsimine, kuid tõsisem küsimus oli arutelu, et võiks relvarahu rikkuda ja artu piiskopkonna tagasi vallutada. Liivimaal õnnestub Sigismund II-ga
annaabi.ee 
