· Anooditsoon uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse, intensiivnekorrosioon. Uitvoolude mõju vähendamine, kaitse: · Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades, · Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks, vältida vett siduvaid materjale, · Pinnavete ärajuhtimine, · Torustike ja kaablite asetamine vastavatesse kanalitesse, mis isoleerida maapinnast, · Ülemike vahelduvvoolule raudteetranspordis, · Torustike sektsioneerimine elektrijuhtivus viiakse minimaalseks, isoleeritakse liited dielektrikutega, · Elektrodrenaaz uitvoolude ärajuhtimine ohtlikest tsoonidest, ühendatakse metalltorustik ja trammi relss omavahel keskkonnast eraldatud juhtme abil, · Katood-, anoodkaitse. Korrosioon on kiire kui potentsiaalide erinevus on suur, elektriline takistus väike. Korrosiooni sisetegurid: · Metalli või sulami koostis, · Mikro- ja makrostruktuur,
3 tsooni: 1) katooditsoon- uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku; ei ole korrosiooniohtlik torustikule aga on ohtlik torustiku isolatsioonile. 2) tsoon kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku. Ei ole ohtlik. 3) anooditsoon- uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse. Intensiivne korrosioon toimub siin tsoonis Uitvooludest põhjustatud kahjustused on väga suured Torustike sektsioneerimine- nende elektrijuhtivus viiakse minimaalseks; isoleeritakse liited dielektrikutega; Elektrodrenaaz- uitvoolude ärajuhtimine ohtlikest tsoonidest; ühendatakse metalltorustik ja trammi relss omavahel keskkonnast isoleeritud juhtme abil. Saab kasutada kui torustiku potentsiaal on suurem uitvoolusid vastuvõtva süsteemi potentsiaalist (kui vastupidi, siis suurendab korrosiooni). Katoodkaitse · Protektorkaitse Pinnavete ärajuhtimine
MVL Joonis 5.3. Ühekordsete kogumislattidega ja möödaviiklattidega jaotla skeem Möödaviiklatid MVL koos möödaviiklülitiga Q5 ja möödaviik-lahklülititega võimaldavad toidet katkestamata ükshaaval remontida võimsuslüliteid Q1 kuni Q4, või puhastada nende isolatsiooni. Mõeldav on nii kogumislattide kui mõõdaviiklattide sektsioneerimine. Joonisel 5.4 on kujutatud üks selline võimalus. Joonis 5.4. Ühekordsete sektsioneeritud kogumislattidega ja möödaviiklattidega jaotla skeem TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 37 Rein Oidram _____________________________________________________________________
M V la tid Joonis 5.3. Ühekordsete kogumislattidega ja möödaviiklattidega jaotla skeem Möödaviiklatid MVL koos möödaviiklülitiga Q5 ja möödaviik-lahklülititega võimaldavad toidet katkestamata ükshaaval remontida võimsuslüliteid Q1 kuni Q4, või puhastada nende isolatsiooni. Mõeldav on nii kogumislattide kui mõõdaviiklattide sektsioneerimine. Joonisel 5.4 on kujutatud üks selline võimalus. Hooldustööde paindlikumaks muutmiseks võib täiendavalt kasutada möödaviiklattide sektsioneerimist lahklülitiga. I s II s SVL Q 1 Q 2 M VL 1 M VL 2 Q 3 Q 4 M V la tid Joonis 5.4
Intensiivne korrosioon toimub siin tsoonis. KAITSE: Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; • Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; vältida tuleks vett siduvaid materjale nagu liiv või muld; • Pinnavete ärajuhtimine; • Torustike ja kaablite asetamine vastavatesse kollektoritesse või kanalitesse; viimased tuleb isoleerida maapinnast; torustike sektsioneerimine • Elektrodrenaaž- uitvoolude ärajuhtimine ohtlikest tsoonidest; • Katoodkaitse; • Protektorkaitse 121. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). • organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli: Väävlibakterid-> väävelhapet
3) anooditsoon- uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse. Intensiivne korrosioon toimub siin tsoonis. KAITSE: Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; • Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; vältida tuleks vett siduvaid materjale nagu liiv või muld; • Pinnavete ärajuhtimine; • Torustike ja kaablite asetamine vastavatesse kollektoritesse või kanalitesse; viimased tuleb isoleerida maapinnast; • torustike sektsioneerimine • Elektrodrenaaž- uitvoolude ärajuhtimine ohtlikest tsoonidest; • Katoodkaitse; • Protektorkaitse 116. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). • organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli: Väävlibakterid-> väävelhapet
3) anooditsoon- uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse. Intensiivne korrosioon toimub siin tsoonis. KAITSE: Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; • Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; vältida tuleks vett siduvaid materjale nagu liiv või muld; • Pinnavete ärajuhtimine; • Torustike ja kaablite asetamine vastavatesse kollektoritesse või kanalitesse; viimased tuleb isoleerida maapinnast; • torustike sektsioneerimine • Elektrodrenaaž- uitvoolude ärajuhtimine ohtlikest tsoonidest; • Katoodkaitse; • Protektorkaitse 121. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited. Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). • organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli: Väävlibakterid-> väävelhapet