planeering Maakonna- planeering Üld- planeering Detail- planeering maakasutus KSH eesmärk ja ülesanded KSH peamine eesmärk on kindlustada keskkonna ja sotsiaalsete aspektide varajane arvestamine poliitikate (tegevuskavade), plaanide ja programmide otsustes - PPP Terviklik, integreeriv vahend rist- sektoraalsete lähenemiste toetuseks, mis on vajalikud pikaajaliste jätkusuutlike eesmärkide saavutamiseks Määratleda, kirjeldada ja hinnata mõjusid, mis võivad tekkida PPP rakendamisel Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Suhteliselt uus; Programmidele (Veekaitse programmid jne.); Plaanidele (harukondliku arengu strateegiad, regionaalse arengu plaanid); Tegevuskavadele (poliitikatele), strateegiatele, kontseptsioonidele (Riiklik
Majanduspoliitika kandjatel on sageli teised huvid kui neile nõu andvatel majandusteadlastel. Demokraatlik süsteem ei toeta pikaajalist planeerimist. Demokraatlike riikide valitsused ei saa tihti paljudes valdkondades mõelda kaugemale järgmistest valimistest. 4. Haruspetsiifiline ja süsteemne (majandus)poliitika Haruspetsiifiline (isoleeritud) poliitika. Tunnuseks on sektoraalsete ja harueesmärkide lõtv seos ehk sisuliselt rahvamajandusliku sektoraalse struktuuripoliitika püüdmine. Siin võiks rääkida iseseisvast tööstus-, põllumajandus-, transpordi- jms poliitikast. Harueesmärgid püstitatakse üksteisest sõltumatult ega muretseta nende kooskõla üle. Riiklikku sekkumist peetakse vajalikuks siis, kui mõne sektori tegelik või eeldatav areng satub vastuollu
seepärast, et: töötajate tööpanuse keskmine kvaliteet tõuseb 36. Reaalpalga jäikus: takistab töö nõudlust ja pakkumist saavutama tasakaaluseisundit 37. Ettevõtte ajutine sulgemine omaniku poolt (ettevõtte administratsiooni tööseisak) on: lokaut 38. Kaks riiki, kus kollektiivlepinguga haaratud töötajate arv on kõige suurem, on Prantsusmaa, Austria 39. Kaks riiki, kus kollektiivlepinguga haaratud töötajate arv on kõige väiksem, on: Jaapan, USA 40. Sektoraalsete nihete selgitus võiks olla järgmine: Inimeste maitsete ja eelistuste muutumine toob endaga kaasa muutused hüviste nõudluses, mille tulemusena peab muutuma tootmine, mis omakorda põhjustab muutusi tööjõu nõudluses ning lõppkokkuvõttes tekitab friktsionaalset töötust. „Tõene“ 41. Vastavalt ILO määratlustele ei kuulu tööjõu hulka õppimas või täiendusõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 42
süsteem ei toeta pikaajalist planeerimist. Demokraatlike riikide valitsused ei saa tihti ja paljudes valdkondades mõelda kaugemale järgmistest valimistest. 4. Haruspetsiifiline ja süsteemne (majandus)poliitika Majanduspoliitika kontseptsioonide klassifitseerimise aluseks võivad olla ka järgmised näitajad. Majandusprotsessi sihipärase kujundamise ulatus. Haruspetsiifiline (isoleeritud) poliitika. Tunnuseks on sektoraalsete ja harueesmärkide lõtv seos ehk sisuliselt rahvamajandusliku sektoraalse struktuuripoliitika puudumine. Siin võiks rääkida iseseisvast tööstus-, põllumajandus-, transpordi- jms poliitikast. Harueesmärgid püstitatakse üksteisest sõltumatult ega muretseta nende kooskõla üle. Riiklikku sekkumist peetakse vajalikuks siis, kui mõne
R. H. Coase (nobelist 1991) on öelnud: “Minu noorpõlves võidi rumalused välja naerda, nüüd võidakse neile matemaatiline väljendus anda”. Majanduspoliitika kontseptsioonide klassifitseerimise aluseks võivad olla ka järgmised näitajad. o Majandusprotsessi sihipärase kujundamise ulatus. Haruspetsiifiline (isoleeritud) poliitika. Tunnuseks on sektoraalsete ja harueesmärkide lõtv seos ehk sisuliselt rahvamajandusliku sektoraalse struktuuripoliitika puudumine. Siin võiks rääkida iseseisvast tööstus-, põllumajandus-, transpordi- jms poliitikast. Haru- eesmärgid püstitatakse üksteisest sõltumatult ega muretseta nende kooskõla üle. Riiklikku sekkumist