Samavanuste seksuaalsed kuriteod Kogu jutt, programmid, käsitlused on arvesse võetud Saksamaa tingimusi. Vabandan, kui mõni sõna või lauseehitus on veidi vormist väljas, sest mitte alati ei leidnud seda kõige sobivamat vastet eesti keeles. Samavanade all mõtlen noori, kes on samaealised. Esimene seksuaalne kogemus noorukieas ei peaks olema seotud seaduserikkumisega, vaid hoopis mõlema nooruki jaoks võiks tegemist olla positiivse kogemusega. Lapsevanemad ja pedagoogid saavad tänu väärtushinnangutele, selgetele piiridele ja avameelselt seksuaalsusest rääkides aidata sellele väga palju kaasa. Noorte Seksuaalseid õiguserikkumisi ei võta tihti täiskasvanud, vanemad, aga ka õpetajad piisavalt tõsiselt, peavad neid tähtsusetuks. Moto ,,see kasvab välja" /"sellest saab üle" järgi ei süveneta asjasse piisavalt ega käsitleta seda. Seejuures on aga noored just seksuaalsuse teemadel suunatud sellele, et suunda ja tuge täiskasvanutelt saada. ---...
peale seksuaalses ärakasutamises, ahistamises ja isegi vägistamises. Skandaal tekitas palju meediakära ja pani tuhandeid ahistamise küüsi langenud naisi rääkima endi läbielamistest. Naiste seksuaalse ahistamise probleeme käsitlevat liikumist nimetatakse nüüdsest meedias inglise keeles kui ,,me too movemendiks". Ahistaja on väga hea manipulaator ja suudab ennast tihti olukordadest osavalt välja rääkida, kasutades ära ohvri posttraumaatilist seisundit. Seepärast peame käsitlema seksuaalkuritegusid senisest palju karmimalt, et karistus langeks siiski süüdlasele.
Mitmed vara- keskaja kuningad pidasid avalikult konkubiine. Kui sellised suhted tõid kaasa lapse sünni, siis kohaldusid kindlad pärandamise reeglid, kuid Lex Frisionum nendest ei räägi (Algra, 2000, lk 371-374). Keskaja alguses on mitmed kristlastest teoloogid hoolikalt kirjutanud patukahetsuse raamatuid, mis on täis karistusi, mida püha isa pidi patustajatele kohaldama. Nendes töödes on ulatuslikult käsitletud seksuaalkuritegusid. Abielurikkumine oli loomulikult keelatud, kuid samuti oli mitmeid piiranguid abielus endas, olenevalt menstruaaltsüklist, nädalapäevast jne. Seks oli tihedamini keelatud kui lubatud ning kindlasti polnud see miski, mida võiks nautida, isegi kui olid korralikult abielus. Patustajad pidi paastuma ning/või hoiduma pikka aega lihalikest ``himudest``. Brundage (1987) toob välja hea ülevaate neist piirangutest Euroopas ajavahemikus 600-1000 p.Kr. Kuid Lex Frisionumis,
Vägistamine on levinud juhtiv ajend vägivalla toimepanemisel, mida sagedamini teostab mees naise vastu. See ei ole ainult seksuaalvajaduse rahuldamine ja eraomandusliku psühholoogia ilming ning primitiivne suhtumine naisesse, mitte ainult lugupidamatus naise au vastu, kuid kõigepealt enda isiksuse teostamine sellisel värdjalikul ja ühiskondlikult ohtlikul viisil. Aastast aastasse peaaegu ettemääratult rahvusvaheline kriminaalstatistika märgib seksuaalkuritegusid toimepanevate sarikurjategijate, sealhulgas vägistajate, ilmumist riikides sõltumata nende riikide poliitilisest, majanduslikust ja kultuursest situatsioonist. Nimetatud 76 Lembit Auväärt. (1997). Õigusseksuoloogia.Tallinn: Ilo, lk 140. 77 Põhiseadus, § 20. 78 Sealsamas, § 19. 33 asjaolu pakub ilmselt teaduslikku huvi. Käesoleva ajani ei olnud sarivägistamised veel
Juridica 2009 nr 2, lk 120. 37 Laine, M Sissejuhatus kriminoloogiasse ja hälbiva käitumise sotsioloogiasse. Tallinn: Eesti Riigikaitseakadeemia, 1997, lk 131. 38 Sootak, J. Kriminaalpoliitika. Tallinn: Õigusteabe AS, 1997. 15 Näiteks Austraalia osariikide vanglates on kasutusel sex offender treatment programs, mida viiakse läbi seal viibivate raskeid seksuaalkuritegusid toimepannuid isikute suhtes, kellele on nende ühiskonnaohtlikkuse tõttu mõistetud täiendav kinnipidamine. Tegemist on psühholoogide ja vanglatöötajate poolt läbiviidava individuaal- või grupiteraapiaga, kus keskendutakse kurjategija seksuaalse käitumise muutmisele. Sellised teraapiad on vabatahtlikud ning suunatud aitamaks kinnipeetavaid üle saama oma sotsiaalsetest raskustest.
puudujääk suurem, on suurem võimalus sõltuda narkootikumist. Antidepressandid: Töötavad sama mehhanismi peal. On serotoniini või dopamiini tagasihaarde infibiitorid. Neid on vaja tarbida väga tähelepanelikult ning arsti jälgimise all. Sõltuvuse tekkimine on sama võimalik nagu narkootikumitega. Ka keemilise kastreerimise kõrval kasutatakse antidepressante, et saavutada heaolu tunde kättesaamine ilma selleta, et ta seksuaalkuritegusid sooritaks. Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Karistamisel ei saa lähtuda ainult indiviidi enda poolsest enda panusest kuriteosse ning ei saa karistada leebemalt lihtsalt serotoniini vähesuse pärast. Oleks teda vaja hoopis karmimalt karistada? Arvestame ka õpivõimet jne, neid on keerulisem õpetada ja nad ei reageeri välisärritajatele sama hästi. Äkki peaks neid karmimalt karistama, et saada paremat toimet? Miks me ei arvesta eripreventsiooni juures bioloogilist poolt
dünaamikaga ja seetõttu tuleb seletusi otsida kiiresti muutunud sotsiaalsetest tingimustest. See ei välista siiski aga kuritegevuse suhteliselt stabiilsema osa võimalikku mõningast tingitust kurjategija isikuga seonduvatest faktoritest, sh. ka bioloogilistest faktoritest. NB! Paljud teod jäävad registreerimata (ei ole konkreetset kannatanut või ei viitsita). Suuti muudatusi kuritegude arvus võib põhjustada nt muudatus registreerimise süsteemis. Palju seksuaalkuritegusid jäi varem teatamata, sest kardeti negatiivset vastukaja ühiskonnast. Alates 2007 dekriminaliseeriti pisivargused. 4 Kuritegude registreerimine vs avastamine:
) See hõlmab ka väärkohtlemist eraisikute poolt. (EIK, Mehmet Umit Erdem vs. Turgi, nr 42234/02, 17. juuli 2008, punkt 26. ) Samas peab väärkohtlemine artikli 3 kohaldamisalasse kuulumiseks olema siiski piisavalt raske. (EIK, Costello-Roberts vs. Uhendkuningriik, nr 13134/87, 25. märts 1993, punkt 30. Uuem näide: EIK, Rumour vs. Itaalia, nr 72964/10, 27. mai 2014, punkt 57.) Riikide positiivsed kohustused hõlmavad ka inimväärikuse ja isikupuutumatuse raskeid rikkumisi näiteks seksuaalkuritegusid. (EIK, X. ja Y. vs. Madalmaad, nr 8978/80, 26. märts 1985). Riik peab uurimise algatama ise, mitte oodates ohvri initsiatiivi. (EIK, Cadiroðlu vs. Turgi, nr 15762/10, 3. september 2013, punkt 30.) FRA on leidnud oma käsiraamatus http://fra.europa.eu/en/publication/2016/handbook-european-law-relating-access-justice , et kuriteoohvritel on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kriminaalmenetluse vormis. Kriminaalmenetluse puudumine võib olla EIÕK artikli 13 rikkumine. (EIK, A vs.
annaabi.ee 
