pole kirjutanud puhtalt lastekirjandust, kuid ka näiteks “Tõesse ja õigusesse” sisse kirjutatud laps- ja loomtegelased, nende toimingud, käitumised, omavahelised suhted ja suhted täiskasvanutega annavad põhjust neid lastekirjandusena käsitleda 1932. a “Meie rebane”- lugu rebasepojast, kelle metsavaht päästab metsatulekahjust ja viib koju, asjaks oma pojale. o Tammsaare näitekirjanikuna 1921. “Juudit” – Juuditis ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu, ta ihaldab Olovernest kui meest, aga ka kui võimaliku kuulsuse allikat. Olovernes on väsinud sõjast ja julmustest, ta ei taha võimu, ning lükkab eemale ka teda sellele teele keelitava naise – ja Juudit raiub oma ääretus alanduses hetkelise hävituskire sunnil Olovernese pea. Isikudraama taustal mõjutab sündmusi rahvamass, hävitav, juhitamatu jõud. 1936
kirjutatud laps- ja loomtegelased, nende toimingud, käitumised, omavahelised suhted ja suhted täiskasvanutega annavad põhjust neid lastekirjandusena käsitleda 1932. a “Meie rebane”- lugu rebasepojast, kelle metsavaht päästab metsatulekahjust ja viib koju, asjaks oma pojale. Tammsaare näitekirjanikuna 1921. “Juudit” – Juuditis ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu, ta ihaldab Olovernest kui meest, aga ka kui võimaliku kuulsuse allikat. Olovernes on väsinud sõjast ja julmustest, ta ei taha võimu, ning lükkab eemale ka teda sellele teele keelitava naise – ja Juudit raiub oma ääretus alanduses hetkelise hävituskire sunnil Olovernese pea. Isikudraama taustal mõjutab sündmusi rahvamass, hävitav, juhitamatu jõud. 1936
mõnel määral, lõpuks jätab oma hinge aga ikkagi kanavargusel. Teost läbib populaarteaduslik moment. Loomad käituvad loomaliselt, pole sümboleid. · Siiski võib "Meie rebast" võtta ka kui puhast täiskasvanute raamatut- siin toob Tammsaare nähtavale inimarusaamu ja -iseloome, käsitleb armastuse ja vabaduse, peremeheau, õrritamise, dresseerimise teemat. Tammsaare näitekirjanikuna · 1921. "Juudit" Juuditis ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu, ta ihaldab Olovernest kui meest, aga ka kui võimaliku kuulsuse allikat. Olovernes on väsinud sõjast ja julmustest, ta ei taha võimu, ning lükkab eemale ka teda sellele teele keelitava naise ja Juudit raiub oma ääretus alanduses hetkelise hävituskire sunnil Olovernese pea. Isikudraama taustal mõjutab sündmusi rahvamass, hävitav, juhitamatu jõud. · 1936
ärapöördumine. Süveneb tegelaste siseelu kujutamine, huviobjektiks saavad mehe-naise suhted. Toimub arenev võitlus tolleaegsete moraalikonventsioonidega. Hilisemates üliõpilasnovellides on moraaliproblemaatika taandunud, vabameelsus on oma loomuliku koha saavutanud. Hakkab ilmnema T tulevane mõttelaad. "Juudit" kohati laialivalguv, aga siiski jõuline piiblimüüdi dekonstruktsioon. Juuditis ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu. "Kõrboja peremees" on kõige keerukama struktuuriga, aga ka kõige poeetilisem romaan. Pöördumatult edasikulgevale tegevusele lisanduvad pidevad tagasivaated varem toimunusse. Vähehaaval, erinevate tegelaste meenutuste kaudu avanevad minevikusündmused, samas taktis kulgeb esmatasand. Katku Villu ärkab kodulakas algab tekst ja sündmuste lineaarne kulg. "Elu ja armastus" huvikese inimkonnalt hoopis kahe inimese vahelisele suhtele. Kadunud on tõe ja
Tema teosed moodustasid 20.-30ndate proosakirjanduse keskpunkti. Tammsaare teosed liiguvad väga erinevas miljöös. Tammsaare alustas realistlikus stiilis katsetamist. Debüteeris 1900.a ,,Postimehes". Varasest loomingust kerkib esile novell ,,Mäetaguse vanad" (1901). 1907.a Tartu ülikooli astununa kirjutas üliõpilasnovelle, kus süveneb tegelaste siseelu kujutamine, vabameelne mõttelaad. Kõrgperioodi avamine, eesti tipp-näidenite hulka kuuluv ,,Juudit" (1921) piiblimüüt, ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu. Tammsaare kõige keerukama struktuuriga poeetilisem romaan on ,,Kõrboja peremees" (1922). Sellele järgnes viieköiteline suurromaan ,,Tõde ja õigus" (1926-1933), kus naaseb taluelu teemade juurde. Psühholoogilise romaani tähtsateks esindajateks 1930ndatel olid: ,,Elu ja armastus" (1934), mis räägib kahe inimese vahelistest suhetest ning Stiililt erinev, kuid mõttelaadilt sarnane romaan ,,Ma armastasin sakslast" (1935), kus kasutab minajutustust ja päevikuvormi.
kirg? Baumeister ja Bratislavsky (1999) arvates sisaldub kirglikus armastuses meeldivushinnangud teise inimese kohta, füsioloogiline erutus ja soov või iha saada teisega üheks igas mõttes (nii vaimselt kui füüsiliselt). Kui teine on soovitav seksuaalpartner siis sisaldab kirglik armastus endas ka seksuaalset veetlust ja iha. Kuid teiste meeldivus ja ka kirglik armastus ei pea mitte alati neid sisaldama. Seksuaalset veetlust ja iha võidakse tunda ka ilma armastuseta. Seega on seksuaalkirg mõjutatud erinevate tegurite poolt (Baumeister ja Bratislavsky 1999:52). Inimesed, kes avavad end kiiremini ilmutavad ka oma suhete alguses enamat kirge ja neil on ka enam partnereid ning nad jõuavad ka seksuaalsuheteni kiiremini (Baumeister ja Bratislavsky 1999). Seega võib selline kiire muutus intiimsuses tuua endaga kaasa ka lühiajalisi kirel baseeruvaid suhteid. Kolmandaks oluliseks suhte aspektiks on seotus. Kui intiimsus lähendab inimesi,