Seniit on mõtteline joon maa keskpunktist meieni, mida pikendatakse edasi. Teodoliit on riist horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Sekstanti kasutavad meremehed taevakehade kõrguse määramiseks. Teleskoop on riistapuu kaugele vaatamiseks, tavaliselt nimetatakse niimoodi astronoomilist pikksilma. Teleskoop koosneb optikamehhanismist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nõnda, et teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata. Gnoomon on lihtsaim astronoomiline instrument, mida kasutati juba vanas Egiptuses ja Kreekas Päikese kõrguse mõõtmiseks. Koha geograafiline laius võrdub taeva põhjapooluse (põhjanaela) kaugusega selles kohas. Taevakehade ööpäevane liikumine oleneb aastaajast. Ka tähed liiguvad, kuid oma asendit üksteise suhtes nad ei muuda. Taevakehade näiv liikumine tekib, kuna me osaleme ka ise selles ning ei saa seda kõrvalt vaadata. Tähtede ööpäevane näiv liikumine on...
ÜMBERMAAILMA REIS 19. oktoobril 1952 alustas Bombard oma reisi üle Atlandi ookeani. Ta oli sõitnud ka varem Atlandi ookeanil. Esialgne plaan oli purjetada üle Atlandi ookeani koos sõbraga, kelleks oli inglise purjetaja Jack Palmer, kellega ta oli sõitnud just enne Monacost Menorcasse (25. mai 11. juuni), kuid koostöö Jackiga ebaõnnestus. Bombard sõitis oma l'Hérétique nimelise kummipaadiga, mis oli ainult 4,5 meetrit pikk, võttes kaasa ainult sekstandi ja raadiosaatja. Sekstant on mõõteriist mida tavaliselt kasutatakse objekti kõrguse mõõtmiseks horisondist. Bombard teatas, et ta jäi ellu tänu kaladele - ta kasutas kalu nii värske vee pressimiseks lihast kui ka toiduks. Kalad püüdis ta enda tehtud harpuuni ja konksudega. Lisaks tarbis ta planktonit skorbuudi vältimiseks. Skorbuut on meremeeste haigus, mis tekib C-vitamiini puudusest ning mille tagajärjel võib surra veepuudusesse, sest veresooned lekivad. Ta jõi piiratud hulgal merevett iga päev. 53
12 sodiaagi märki(loomaring) Tähti omavahahel ühendades saadi tähtkujud. Ametlikult 88 tähtkuju Ambur, Hüdra, Jäär, Kaalud, Kaaren, Kaksikud, Kalad, Kaljukits, Karikas, Kilp, Lõvi, Madu, Maokandja, Neitsi, Orion, Pegasus, Sekstant, Skorpion, Sõnn, Vaal, Veevalaja, Veomees, Vähk ja Väike Peni. Ekliptika tähtkujud Ambur 18. Dets. - 18. Jaan. 32 Vähk 21. Juuli - 9. Aug. 20 Kaljukits 19. Jaan. - 15. Veeb. 28 Lõvi 10. Aug. - 15. Sep. 37 Veevalaja 16. Veeb. - 11. Märts 24
Tähtkujud ehk konstellatsioonid Heledad tähed moodustavad taevaskeral kujundeid,mida nimetatakse tähtkujudeks.Lähemalt öeldes on tähtkuju kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral,mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed,täheparved,galaktikad ja paljud teised objektid väljaspool päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi.Konstellatsioonide nimi võib olla eri rahvastel erisugune.Vana- Hiina ja Kesk-Ameerika kultuuride tähtkujud on täiesti erinevad näiteks Etioopia omadega,ja ega eestlaste koodid-rehad ole ka kuskilt imporditud,vaid ikka siinsamas välja mõeldud.Suurem osa astronoomide tähtkujudest on siiski seotud Kreeka mütoloogiaga. Enam kui 2000 aastat tagasi olid muistsed Kreeka taevas samad tähtkujud mis tänagi.Kreeklased arvasid taevas nägevat tuttavaid loomi,esemeid ja oma muistendite kangelasi.Nemad andsidki tähtkujudele nimed,n...
orbiidi reaalsele kaldele ekliptika suhtes asub Veenus Maale suhteliselt lähedal, Maa ja Päikese vahel, mistõttu tundub Maalt vaadates, et Veenus on ekliptikast veelgi kaugemal. Nii on kujunenud mõte lugeda sodiaagiriba laiuseks 16 kraadi, 8 kraadi kummalegi poole. Sel juhul lisandub sodiaagi tähtkujude nimekirja täieõigusliku liikme Maokandja (seda läbib ekliptika) kõrval veel kaheksa: Vaal, Kaaren, Karikas, Hüdra, Orion, Pegasus, Kilp, Sekstant. TULEMÄRGID - Jäär, Lõvi ja Ambur on tulised, kirglikud, entusiastlikud, spontaansed, enesega rahulolevad ja romantilised. Negatiivne variant võib olla diktaatorlik ja vägivaldne. MAAMÄRGID - Sõnn, Neitsi ja Kaljukits on praktilised, konservatiivsed, arvestavad, tundlikud ja lojaalsed. Negatiivne variant võib olla mitteloominguline ja liiga materiaalselt häälestatud. ÕHUMÄRGID - Kaksikud, Kaalud ja Veevalaja on hea suhtlemisvõimega,
1. Horisont ja taevavõlv. Kui me teame 1 tähe kõrgust ja asimuuti , siis me oleme üheselt ära määranud tema asukoha taevasfääril. Sellised andmed pannakse kirja tähtede kohta tähe atlastesse. Tähtede omavaheline asend muutub suhteliselt vähe meie jaoks, sest nad asuvad meist väga kaugel. Meie Päikesesüsteemid asuvad tunduvalt ligemal ning nende omaliikumist on võimalik jälgida. Peale Päikese kõige lähem täht asub meist 4 valgusaasta kaugusel. Kõige lähem planeet tuleb meile 50 mlj km kauguselt- Marss. 2. Taevakehade näiv ja tegelik liikumine. Maa pealt vaadates tundub, et tähed teevad ööpäeva jooksul ringi ümber Maa. Selle tegelik põhjus on aga Maa pöörlemine ümber oma telje. Maa pealt nähtav pilt aasta jooksul mõnevõrra muutub, sest Maa teeb selle aja jooksul ringi ümber Päikese. Üheks põhjuseks on seejuures asjaolu, et maakera pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kr võrra kõrvale kallutatud. 3. Miks tekivad aastaajad, öö ja pä...
Arvatavasti kasutasid koopainimesed jahile või toitu otsima minnes kivisid ja oksi oma tee märkimiseks. Esimesed meremehed järgisid hoolikalt rannajoont vältimaks avamerele sattumist. Esmakordselt avamerele seilajad avastasid, et oma teed saab tähtede järgi määrata. Näiteks foiniiklased kasutasid Põhjanaela reisil Egiptusest Kreetale. Kahjuks on tähed nähtavad vaid öösiti ja selge taevaga. Järgmiseks suureks sammuks oma asukoha määramisel olid kompass ja sekstant. Kompassi nõel osutab alati põhjapoolusele ja seetõttu on alati võimalik öelda, mis suunas liigutakse. Sekstanti kasutati taevakehade (Päike, tähed ja planeedid) täpsel jälgimisel. Tema abil sai mõõta taevakeha kõrgust kraadides horisondist ning leitud suurust kasutatigi oma asukoha määramisel. Kuid sektandi abil sai määrata vaid laiuskraadi. Vaja oli määrata ka oma asukoha pikkuskraadi aga selleks puudusid vahendid ja oskused. Selleprobleemi lahendamiseks loodi 17. sajandil
ühest punktist ja jättes nende joonte vahele mõõdetud nurgad, asetades kalka kaardile ja nihutades seda seni, kuni jooned läbivad mõõdetud orientiirisid ja ongi laeva asukoht käes. Laeva asukoha määramine kahe rõhtnurga järgi on üks täpsemaid viise, kuna mõõtmisi teostatakse sekstandiga, mille mõõdetud nurkade täpsus ulatub ühe minutini ja tema viga on väga lihtne leida. Kasutada võib ka kompassi, mis aga ei anna nii suurt täpsust kui sekstant. Kompassiga tuleb võtta kolm peilingut ja seejärel tuleb leida peilingute vahed. NB! Kahe rõhtnurga meetodi puhul esineb ka määramatuse juhtum, milleks on: + + B = 180°, kus B on nurk orientiire ühendavate sirgete vahel. Geomeetriliselt tähendab see seda, et mõlemad ringjooned langevad kokku ning laev ja orientiirid asuvad kõik ühel ja samal ringjoonel. Kui on kahtlust, kas on tegemist määramatuse juhtumiga, tuleb leida ülalmainitud nurkade summa.
täpsem kujutamine ja sooalade eestikeelseid nimetusi 26 99. 18. sajandi Eesti kaardid Johann Heinrich Lambert (1728-1777) arendas välja ka tänapäeval kasutuses oleva Lamberit konformse koonilise projektsiooni. Inglane J. Hadley konstrueeris 1730. aastal oktandi, ning sellest arendati aastaks 1770 välja sekstant. 1782-1785 pani J. Ramsden kokku suure teodoliidi (joonis 1.2), mille täpsuseks hinnati 1'' ja mis seetõttu ei jäänud tänapäevastele instrumentidele täpsuse osas alla. Kaardistamistööd rannikul 1715-1726. soome lahe üldkaart ja 12 spetsiaalkaarti. 1720 terve Venemaa kaardistamistööde algus. 1734 I venemaa atlas. Kirilovi avaldatud. Seal kasutati Kuressaare linna meridiaani. 1745 venemaa akadeemiline atlas, mis sisaldas ka Liivimaa kaarti.
mis on piisavalt suur, et mahutada Teid, teie meeskonda ja kõiki allpool loetletud esemeid. Lisaks sellele on teile veel mõned toosid tikke ja viis ühekroonist paberraha. Teie ülesanne on reastada järgnevad 15 eset tähtsuse järgi ellujäämise seisukohast, pannes nr 1 kõige tähtsama eseme numbriks ja nr 15 kõige vähemtähtsamale esemele. Sekstant (ilma tabeliteta) Habemeajamispeegel 20liitrine kanister joogivett Moskiitovõrk Üks armees kasutatav sõduri kuivainete toidukarp Vaikse ookeani kaardid Täispuhutav istepadi 8liitrine kanister bensiini ja õli segu Transistorraadio Haitõrjevahend 20 m2 läbipaistmatut plastikaatkilet 1 pudel rummi 20 meetrit nailonköit Kaks suurt sokolaaditahvlit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
