Esimene kokkupuude Kohaliku Omavalitsuse sotsiaaltööga oli minul kolmandal kursusel LVRKK ametniku praktikal. Tutvusin siis erinevate spetsialistite tegevustega. Seal taipasin, kui väärtuslik on iga inimese lugu ja kui suurt vastutust kannavad spetsialistid kellegi ellu sekkudes. Sotsiaaltöötajal peab olema tugev õiglustunne, empaatiavõime ja kindlasti hea haridus, sest teadmised aitavad ära tunda ühiskonna valupunkte, mõista sotsiaalpoliitikat, hinnata inimeste abivajadust ja valida sekkumisviise. Mulle sai selgeks, et ei tasu selles töös loota kergeid võite ja kõrget kuupalka, aga eneseteostust ja võimalusi oma ideede eest välja astuda kindlasti saab kuhjaga. Näen sotsiaaltööd, kui põnevat väljakutset ning võimalust inimeste jaoks midagi tõesti ära teha, olla neile nende teekonnal toeks ja suunanäitajaks. Iga päev õpetas midagi uut: kuidas paremini mõtteid juhtida, kuidas end selgelt ja
pädev ja vastaja peab tahtma vastata). Õpetaja suhtlemisest õpilaste juhtimisel Suure osa suhtlemisest moodustab juhtimiskäitumine. Tihti õpetaja tegevus klassi kui grupi juhtimisel on tegelikult mudeliks, millest õpilased õpivad, kuidas juhtimisel suhelda. Eddie McNamara : reeglite kehtestamine klassis, tegevus õpilaste kaasaharaamiseks, õpilaste reageeringutele vastamine. Heroni "koolitaja sekkumisviise" : Sekkumisviise saab jaotada domineerivateks, kui koolitaja on dominante ja lähtub vaid enda huvidest (1. ALGATAV nt diskusiooni algatamine, ütlemine, kuidas tuleb edasi toimida. 2. INFORMEERIV nt kokkuvõtmine, teadmiste ja info andmine. 3.KONFRONTEERIV nt diskussionile kutsumine suunavate küsimustega, nõustamatus millegagi e parandamine, ütlustele hinnangu admine) , ning hõlbustavateks, kui koolitaja arvestab käitumisel grupi huve (4. PINGET ALANDAV nt
ebanormaalsuseks, pandi silt külge. Pärast II maailmasõda hakati kriminaalseid indiviide pidama haigeteks, isoleeriti, nad vajasid meditsiinilist ravi. Domineeris psühhoanalüüs. Neid on vaja ravida. 1975-1990 saadi aru, et ravimine ei ole otstarbekas. Rajati asutused, rakendati karistusemudeleid. 90-ndate keskpaigast peale on tegu juba teise lähenemisega. Seadusrikkujatele suunatud tegevus. Kasvatusmudelid, kohtlemismudelid. Märksõnadeks on see, et hakati välja mõtlema spetsiaalseid sekkumisviise, erinevate probleemide puhul. Ka lepitustegevusi mõeldi kõrvale ja järelhooldus. Tehti ka kindlaks, empiiriliselt, mis sekkumisviisid töötavad ja mis ei tööta. Mis töötab, mis mitte? On tõestatud, et pikajaline vangistus, üks levinumaid sekkumisviise kriminaalse käitumise puhul, toetub sellele, et isik on vangistatud ja ta ei saa sooritada väljaspool vanglat uusi kuritegusid. Arvatakse, et selle karistuse kartmises jäetakse kuritegu tegemata, kuna kardetakse minna vangi
Enamus inimesi väldib, põgeneb või käitub agressiivselt. Mina (ebimeeldivas olukorras, ebameeldivus subjektiivne. Me ei taha, et need korduks, järjelikult mällu jäävad valdavalt meeldivad sündmused. Normaalselt mitte endaga hakkama saavatel inimestel negatiivsed sündmused. Ebameeldivusi ei saa omavahel võrrelda, sündmusi ei saa võrrelda, vaid saab võrrelda emotsioone nendele. Muuta suhtlemis, suhtumis, sekkumisviise. Ebameeldivused tähendavad seda, et tuleb muuta ennast. Inimene kohtub endaga. Ohu tunnetamine väljendub ängistuses, hirmus. Inimene saab aru, et midagi on valesti, aga ei tea, mis. Kui teab, mis ängistab, siis on hrim, muidu ängistus. Sekkumistel ebaõnnestumised, siis ebameeldibused korduvad, enesehinnang alaneb. Kui ühekordsed juhtumised, siis enesehinnang nii ei lange. Seletusstiil oleneb olukorrast, situatsioonist, keskkonnast välise olukorra kesksed
(1997). Medali kaks poolt ehk ohvrite ja 33. Kõiv, K. (2003a). Antisotsiaalse käitumisega õpilased. kiusajate kind-laksmäärarnine nooremas koolieas. Rmt.: I. Artiklite kogumikJU. Tartu: OÜ Vali Press trükikoda. Kraav, K. Kõiv (Toim.), Lapse probleemid ja probleemid 34. Kõiv, K. (2003b). Sotsiaalsete oskuste treening kui üks lapsega. Artiklite kogumik. Tartu, 62-71. sekkumisviise õpilaste probleemidega toimetulekul. 28. ^õiv, K. (2001a). Sotsiaalsete oskuste treening Rmt.: K. Kõiv (Toim.), Antisotsiaalse käitumisega antisotsiaalse käi õpilased. Projekti kogemusi. Artiklite kogumiLLLTa.rtu: tumisega noorukite kohtlemisel institutsioonis. Rmt.: OÜ Vali Press, 29-33. K. 35
annaabi.ee 
