Koolipsühholoogil läheb vaja teadmisi psühholoogia põhivaldkondadest (arengu-, isiksuse-, sotsiaal-, tervise- ja koolipsühholoogiast jm), psüühika bioloogilistest alustest (anatoomiast ja füsioloogiast, geneetikast, neuropsühholoogiast), psühholoogia meetoditest ja tehnikatest, pedagoogikast, tervishoiust. Ta peab oskama teha psühholoogilisi uuringuid ja hindamisi, kasutades vaatlust, intervjuud ja/või testimist ning valdama sekkumistehnikaid. Tegelemine peamiselt probleemsete õpilastega nõuab head probleemikäsitlus- ja suhtlemisoskust, mõistvat suhtumist, sõbralikkust ja siirust. Et noored ei oska end ise veel analüüsida, peab psühholoog olema suure empaatiavõimega. Koolipsühholoog peab olema koostööaldis. Töö nõuab ka oma aja ja tegevuste planeerimise oskust. Väga oluline on psühholoogi usaldusväärsus. Ta vastutab oma sõnade ja tegevuse eest vale
last igati aidata Nõustamisel ja konsulteerimisel tuleb kindlasti arvestada laste ja noorukite nõustamise eripäraga Noorukid on oma peredest vähem sõltuvad kui lapsed, nende sotsiaalne süsteem on rohkem seotud eakaaslastega. Vahel peab nõustaja olema nagu advokaat, et noorukit abistada läbirääkimistel oma perega. Noorukitel on kognitiivsed võimed palju arenenumad kui lastel, nõustaja saab valida keerulisemaid sekkumistehnikaid. Nõustamissuhe nõuab austavat suhtumist noore arengulistesse vajadustesse. Noorukil peab olema õigus teha ise otsuseid, mis on seotud nõustamisprotsessiga. Täiskasvanute nõustamise eelduseks on nende isiku autonoomsus ja iseseisvate otsuste tegemise õigus, noorukid ei ole oma otsustes nii vabad, sõltuvad ikkagi täiskasvanutest, noorukite ja täiskasvanute peamine erinevus seisneb nende erinevas arengufaasis. Noorukid
Sotsiaalsete oskuste taseme ja akadeemilise toimetuleku seosed Oluline roll on koolieelsel sotsiaalsete oskuste tasemel, mis just ajalises dimensioonis näib mõjutavat akadeemilist toimetulekut, st et paremate sotsiaalsete oskustega lapsed saavutavad paremaid akadeemilisi tulemusi kooli esimestel aastatel. Puudulike sotsiaalsete oskuste võimalikud negatiivsed tagajärjed Oluline on eristada oskuste omandamisel või sooritamisel esinevaid puudujääke, kuna need nõuavad erinevaid sekkumistehnikaid. Puudujäägid võivad siin seostuda probleemse käitumisega või ilma selleta. Probleemne käitumine võib varieeruda, olenedes käitumise puudujäägi suunatusest, sisaldades kas depressiooni või agressiivsust, mis takistavad laste adekvaatset sotsiaalset käitumist. Laps kellel on puudulikud sotsiaalsed oskused võivad olla endassetõmbunud või tõrjutud, sellepärast, et teised peavad tema käitumist veidraks ja kohatusk.
liiklemine jms) taunivad meenutamised ja taastutvustused jäävad ilma personaalse lähenemiseta, ilma enesereflektsioonita liiga pinnapealseteks ning ei pruugi tagada hoiakute, mõtete ja käitumise püsivaid muutusi. Samas on liikluspsühholoogiline nõustamine oma sisult tulevikus väärkäitumiste vältimiseks nõu andva iseloomuga ning ei teeni vahetut terapeutilist eesmärki. Vajadusel tuleb nõustamisel osalejatele soovitada ka muid sekkumistehnikaid, mis tagaksid nende liiklusohutuse paranemise. Suurimat tõhusust võib loota grupiviisilistelt nõustamisvormidelt, mis põhinevad grupi liikmete kogemustest õppimisel. Senise käitumise analüüs, kujunenud olukordade ja nende tagajärgede vahelise seose avamine peavad andma käitumise muutmiseks vajalikud eeldused. Oluline on keskenduda liiklusreeglite rikkujate käitumist määravate motiivide ja nendega seotud emotsioonide
unustab ära Empaatia, ehtsus(ehk eksperdi fasaadist loobumine)Nende ukse taga on saba. Nõustaja rolli on raske õpetajal võtta. Laste ja noorukite nõustamise erinevus Noorukid on peredesr vähem sõltuvad kui lapsed, nende sotsiaalne süsteem on rohkem seotud eakaaslastega.Vahel peab nõustaja olema nagu advokaat, et noorukit abistada läbirääkimistel oma perega. Noorukitel on kognitiivsed võimed palju arenemad kui lastel, nõustaja saab valida keerulisemaid sekkumistehnikaid Nõustamissuhe nõuab asutavat suhtumist noore arengulisse vajadustesse. Noorukil peab olema õigus teha ise otsuseid, mis on seotud nõustamisprotsessiga. Täiskasvanute ja noorukite nõsutamise erinevused. Slaid Täiskasvanute nõustamise eelduseks on nende isiku autonoomsus ja iseseisvate otsuste tegemiste õigus. Noorukid ei ole oma otsustes nii vabad, sõltuvad ikkagi täiskasvanutest
annaabi.ee 
