3) Rocca al Mare keskus Kaubanduskeskuse keskel purskkaevu juures laupäev 16. aprill kell 19.45-20.45 4) Solarise keskus peauks reede 15. aprill kell 17-18 5) Vabaduse väljak Ahhaa keskuse ees treppide peal laupäev 16. aprill kell 18-19 Minu eesmärgiks oli tõestada, et elu siin väikeses Eestis on täpselt selline nagu ma olen koguaeg arvanud rahulik, rutiinne ja ilma suuremate sekeldusteta. Balti jaamas ei toimunud sellel kellaajal midagi väga huvitavat, rongid tulid ja rongid läksid. Ma läksin nimelt Balti jaama, lootes seal näha joodikuid ja narkomaane ning nende omavahelisi tülisi. Seal on igakord midagi taolist toimunud, aga kahjuks mitte see kord. Tippsündmus Balti jaamas oli see kui kolm poissi tulid minult ülbelt suitsu küsima. Kaubamaja lõpp-peatus oli sellisel hommikusel ajal üpriski tühi, loomulikult mängis ka
Feldkirchis peeti ta aga kinni ning ta asjad otsiti lbi. Tal oli nne ning ta pses. Lpuks judis ta Zrichisse ja kohtus Heleniga. Nad elasid ndala sealses hotellis erinevates tubades, et mitte kahtlust ratada, kuna nende passides olid erinevad nimed. hel peval kui Schwarts Heleni juurde lks leidis ta eest Saksa konsulaadi ametniku hrra Krauseri. Et mitte kahtlust ratada luuletas Helen talle, et Schwartsil on naine ja lapsed ning nad psesid taas. Seejrel said nad sekeldusteta aastaks Prantsuse viisa ning lahkusid veitsist. Nad risid maja, mis asus jrve kaldal. Seal olid nad nnelikud. Suve lppedes lksid nad Pariisi, kus nad said vikese toa. Nad elasid hetk korraga. Kuid siiski ka nende nnehetked prdusid, Georg leidis nad les ja kskis Helenil tagasi Saksamaale tulla. Helen ei olnud mingil juhul nus tagasi minema. 10 peva hiljem saabus sda ning Schwarts ja Helen arreteeriti. Helen viidi naistelaagrisse Preneedes, Schwarts aga Prantsuse laagrisse.
Oma väikeses metsamajakeses elab Osvald, kellel on foto maailma kauneimast naisest, neli miljardit dollarit, mille ta sai maja taga jões elavalt kuldkalakeselt ja näib, et ta ootab kedagi. Fotol olev naine on päevitunud, tal on sünnimärk ja ta kannab kaelas peenikest kuldketti. Roland ja Laura astuvad sisse ning tundub, et Osvald ongi Laurat oodanud. Ta on kindel, et rahast tulev jõud tõi temani tüdruku ajakirjakaanelt. Kuid asi ei möödu sekeldusteta. Laural on kaasas armastatud noormees, kellega Osvald ei ole arvestanud. Mees pakub Rolandile raha - miljard dollarit Laura armastuse eest. Algab mäng tegelaste mõistuse ja tunnete proovilepanekuga, mille käigus müüakse ning ostetakse armastust; tehakse mõistetamatuid kokkuleppeid; usutakse usutamatut ega nähta kõige lihtsamat. Teravmeelse dialoogi ja ettearvamatu sündmuste käiguga loos näeme, kuidas raha mõjutab meie mõtlemist, tundeid ning eesmärke.
oli raha peitnud, kui piir ületatud, libistas ta raha oma rinnataskusse tagasi. Lõpuks jõudis ta Zürichisse ja kohtus Heleniga. Nad elasid nädala sealses hotellis erinevates tubades, et mitte kahtlust äratada, kuna nende passides olid erinevad nimed. Ühel päeval kui Schwarts Heleni juurde läks leidis ta eest Saksa konsulaadi ametniku härra Krauseri. Et mitte kahtlust äratada luuletas Helen talle, et Schwartsil on naine ja lapsed ning nad pääsesid taas. Seejärel said nad sekeldusteta aastaks Prantsuse viisa ning lahkusid Sveitsist. Nad üürisid maja, mis asus järve kaldal. Kui Helen ujuma läks siis Schwarts silmitses tema musti juukseid ja talle jäi silma arm naise puusal. Kui ta selle kohta küsis siis Helen ei soovinud sellest eriti rääkida. Seal olid nad õnnelikud. Suve lõppedes läksid nad Pariisi, kus nad said väikese toa. Nad elasid hetk korraga. Kuid siiski ka nende õnnehetked pöördusid, Georg leidis nad üles ja käskis Helenil tagasi Saksamaale tulla
oli raha peitnud, kui piir ületatud, libistas ta raha oma rinnataskusse tagasi. Lõpuks jõudis ta Zürichisse ja kohtus Heleniga. Nad elasid nädala sealses hotellis erinevates tubades, et mitte kahtlust äratada, kuna nende passides olid erinevad nimed. Ühel päeval kui Schwarts Heleni juurde läks leidis ta eest Saksa konsulaadi ametniku härra Krauseri. Et mitte kahtlust äratada luuletas Helen talle, et Schwartsil on naine ja lapsed ning nad pääsesid taas. Seejärel said nad sekeldusteta aastaks Prantsuse viisa ning lahkusid Sveitsist. Nad üürisid maja, mis asus järve kaldal. Kui Helen ujuma läks siis Schwarts silmitses tema musti juukseid ja talle jäi silma arm naise puusal. Kui ta selle kohta küsis siis Helen ei soovinud sellest eriti rääkida. Seal olid nad õnnelikud. Suve lõppedes läksid nad Pariisi, kus nad said väikese toa. Nad elasid hetk korraga. Kuid siiski ka nende õnnehetked pöördusid, Georg leidis nad üles ja käskis Helenil tagasi Saksamaale tulla
Feldkirchis peeti ta aga kinni ning ta asjad otsiti läbi. Tal oli õnne ning ta pääses. Lõpuks jõudis ta Zürichisse ja kohtus Heleniga. Nad elasid nädala sealses hotellis erinevates tubades, et mitte kahtlust äratada, kuna nende passides olid erinevad nimed.Ühel päeval kui Schwarts Heleni juurde läks leidis ta eest Saksa konsulaadi ametniku härra Krauseri. Et mitte kahtlust äratada luuletas Helen talle, et Schwartsil on naine ja lapsed ning nad pääsesid taas. Seejärel said nad sekeldusteta aastaks Prantsuse viisa ning lahkusid Sveitsist. Nad üürisid maja, mis asus järve kaldal. Seal olid nad õnnelikud. Suve lõppedes läksid nad Pariisi, kus nad said väikese toa. Nad elasid hetk korraga.Kuid siiski ka nende õnnehetked pöördusid, Georg leidis nad üles ja käskis Helenil tagasi Saksamaale tulla. Helen ei olnud mingil juhul nõus tagasi minema. 10 päeva hiljem saabus sõda ning Schwarts ja Helen arreteeriti. Helen viidi naistelaagrisse
nädala. Nad ei saanud ühte tuba võtta, kuna neil olid passides erinevad nimed, seega pidid elama erinevates tubades. Ühel päeval kui Josef Heleni juurde läks leidis ta sealt eest saksa konsulaadi ametniku härra Krauseri. Krauser küsis igasuguseid küsimusi. Kuid Helen luuletas Josefist loo kokku, et mitte mingit kahtlust äratada Krauseris. Ta valetas, et Josefil on naine ja lapsed. Pärast seda nad lahkusid Sveitsist. Nad käisid Prantsuse konsulaadis, et viisat saada, mille nad said sekeldusteta aastaks. Nad üürisid maja, mis asus järve kaldal. Seal nad olid õnnelikud. Ning selles majakeses märkas Josef Heleni kõhul armi, mis jooksis üle ta kõhu. Ta oli seda ennegi märganud, nüüd aga torkas see pruunil nahal selgemini silma. (lk 125) Suve lõppedes läksid nad Priisi, kus nad said väikese toa. Nad elasid ühes hetkes korraga. (lk128) Kuid siiski ka nende õnnehetked pöördusid, Georg leidis nad üles ja nüüd seisis ta nende toa uksel
annaabi.ee 
