hipid-noortemäss, soovisid irduda ühiskonnast, pühendudes narkootikumidele, ja seksile. terroristlikud- korraldasid kogu euroopas kümneid poliitilisi mõrvu.nt punaarmee. Inglismaa- Briti Rahvaste ühendus-seos K.Adenauer - areng SLV Prantsusmaa 60.aastatel C.de Gaulle J.Kennedy pärand ja mõrv, L.Johnson- pärand NSVL-suur sula.- pärast Stalini suma Nsvl järk-järgult alanud period. N.Hrustsovi ajastu, võimult lahkumine,- kuulutas välja seitseaastaku- et saada rikkamaks riigiks, 1964, pidi parteiladviku sunnil valitsusohjad käest andma. L.Breznev ajastu vietnamiseerimine- 1973 USA regulaarvägede väljaviimine Vietnamist, Eisenhoweri doktriin-1957- tagasitõrjumisdoktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mille kohaselt Usa oli valmis kasutama sõjalist jõudu tõõrjumaks komminismi levikut( aasias ja lähis-idas) Breznevi doktriin 1968- Nõukogude Liit takistab edaspidi kõigi vahenditega mõne riigi võimalikku
1966 lahkus NATO’st. 1960 sai valmis tuumapommi. 1968 puhkes noorterahutus, millele reageeris konservatiivsete vaadetega de Gaulle. Populaarsus langes ja astus tagasi 1969. 2) Hrutšov mõistis isikukultuse hukka, stalinistlikule parteiladvikule see ei meeldinud ja proovisid teda võimult kukutada. Välispoliitiliselt proovis hakata teiste riikidega suhteid soojendama, ka USA-ga, aga prooviti neile järele jõuda ja mööda minna erinevates valdkondades. Kuulutas välja seitseaastaku(selle lõpuks pidi olema NSVL rikkaim maa ja toidu-ja tarbekaupade küllus olema neil). Majanduslik olukord paranes. 3) 1964 algas.(NSVL, Hiina)Põhja-ja (USA)Lõuna-Vietnam. Kardeti et LV vallutamisel tekkib ahelreaktsioon kommunismi levikus. Väga verine ja julm sõda. 1973.aastal sõlmiti Pariisi RL, mis lõpetas sõja ja USA pidi lahkuma, kodusõda kestis edasi seal. LV sai lüüa ja kehtestati jäik kommunistlik režiim. Inglismaa: langes (suessi kriis)
Paraku ei ka- küllust, kritiseeris “Rahva Hääl”: jastunud edasiminek samal määral ka Vaatamata suurele kartulitoodangule poelettidel, sest suur osa toodangust on linna sööklates kartulitest puudus. viidi välja (eriti Leningradi). Eesti Meenutagem, et tolsamal aastal hakkas kujunema NSVL sealiha- ja valitses puudus ka saiast ja jahust. piimafarmiks, kuhu veeti sisse jõusööt Seitseaastaku lõppedes pidi NSVL ning kust välja valmistoodang. Vas- kõrgem juhtkond nentima, et riigi tuolulist mõju avaldas maaelule teravil- jasaak oli jäänud 1958. aasta 1960-ndate lõpul intensiivistunud tasemele või (mõnede andmete väikekolhooside ja -sovhooside kohaselt) isegi langenud, mis ühendamine. Ühest küljest majandid tähendas, et mingisugusest küllusest tugevnesid, teisest küljest määras
äranägemise järgi “käsen, keelan, poon ja lasen” Väga piiratud on eraomandus ja –initsiatiiv Eriti iseloomulik nn sotsialistlikele riikidele Käsumajandus = plaanimajandus, kogu majandus plaaniti Kogu majanduslik võim koondunud riigi kätte pikalt ette (viisaastaku- , seitseaastaku plaanid) – plaani Riik ise on partei (kommunistlik/fašistlik) poliitiliste mittetäitmine oli karistatav dogmade (suundade/põhimõtete) ellurakendamise vahend Plaan on püha – karvamütse toodeti ka soojadel talvedel ikka Nii majanduslike kui ühiskonda puudutavate samas koguses.
Majatarvete Hulgikaubanduse Baas Kultuurikaupade Hulgikaubanduse Baas Pudukaupade Hulgikaubanduse Baas Tallinnas asuvate kaubastute laod anti üle hulgibaasidele, millised pidid tsentraliseeritud korras kaubad laiali vedama. See võimaldas ratsionaalsemalt kasutada laopindu ja vähendada kaupade liikumisteede lülilisust. Nõukogude Liidu Kaubandusministeerium tõi selle algatuse eeskujuks teistele vabariikidele. 22 6 AASTAD 1959 1960 Seitseaastaku jooksul toimus kaubanduse ja tööstuse otsesidemete tugevdamine. 21. juulil 1960. aastal avati vastehitatud ja sisustatud 205 töökohaga Tallinna Kaubamaja. Avanes võimalus linna tööstuskaupade kaupluste edasiseks spetsialiseerimiseks. Aasta lõpuks oli 62 protsenti kauplustest spetsialiseeritud, 42 protsenti toidukaupade ja 84 protsenti tööstuskaupade kauplustest. 1959. aastal anti ekspluatatsiooni Tartu Kaubavalitsuse kaubaliftidega varustatud
1956 a. üritati H'd kukutada, kuid see ei õnnestunud. Liiduvabariikide õigusi suurendati, represseerituid amnesteeriti ja küüditatuid lasti koju. Eriti tõhusalt aitasid NSVL'i mainet tõsta teadlaste ja inseneride saavutused kosmonautikas. Aastad 1957-1969 olid Nõukogude kosmonautika kuldajastu ja eriti edukad selle algusaastad. 1957 a. esimene Maa tehiskaaslane, 1961 a. 12.04 J. Gagarini kosmoselend. Hrustsov katkestas IV viisastaku ning kuulutas välja seitseaastaku. Majanduslik olukord oli paranemas, optimismiperiood. 1961 a. ehitatud Berliini müür tõi kaasa aga allakäigu, palju kommunismimeelsed euroopalased- ameeriklased olid pettunud, lubatud küllus NSVL'is jäi saamata, süvenesid probleemid riigipea isikuga. Hrustsov muutus järjest ettearvamatumaks ning 1964 a. sundis parteiladvik Hrustsovi valitsusohjad käest andma, võimule tuli Breznev. 8. Kriisid
Seni on sovhoosi lauta toodud umbkaudu poolteistsada vasikat. Enamik noorloomi kasvatakse Lilastvere osakonnas (Jõgis: 1960). Eesti hakkas kujunema NSV Liidu sigalaks ja seafarmiks, kuhu veeti sisse jõusööt ning välja valmistoodang. Majandid tugevnesid väikekolhooside- ja sovhooside ühendamise tagajärjel. Väga palju kolhoosid ühinesid sovhoosidega, kus palgatingimused olid paremad. 46. Kurista Metsamajandi laiatarbetsehhi töötajate kollektiiv on seitseaastaku ülesannete ennetähtaegse täitmise endale südameasjaks võtnud (Täht: 1960). Mitmetes majandites, nagu ,,Staninliku Tee", ,,Valguse", ,,Sirbi ja Vasara", ,,Sangari", ,,Koidu" ja ,,Arengu" kolhoosis pole veel külvatud hektaritki haljassööda kultuure. Kevadkülvi tööd tuleb lõpule viia käesoleva kuu jooksul (Aru: 1960). NSV Liidus toodeti riiklike plaanide järgi. Nende täitmine oli kohustuslik ja eesrindlikud ettevõtted püüdsid plaane ületada
annaabi.ee 
