hakkas välja laskma paberraha. Läks pankrotti. Luis XVI Rahandusepeakontrolöriks oli Turgot: Ta soovis maksustada aadli ja kiriku, et katta riigi suuri võlgasid. Saadeti erru. J. Necker: Kokkuhoid kõrgseltskonnas oli tema eesmärk, kuid ebaõnnestus. Ch. Calonne: "Mitte kokku hoida vaid rohkem raha kulutada1". Viis riigi katastroofi äärele. Lihtrahvas pidi järgmise aasta maksud ette maksma. Kuningas oli lõpuks sunnitud kokku kutsuma seisustekogu generaalstaadid, et vähendada rahva rahulolematust(vaimulikke 300, aadlikke 300, lihtrahvast 600) 5. mail tulid kokku, kuid tekkisid erimeelsused. Kolmas seisus eraldus ja kuulutas ennast Rahvuskoguks(lihtrahva parlament). Varsti ühinesid nendega ka aadlikud ja vaimulikud ning kuulutasid välja uue parlamendi e Asutava Kogu. Rõhutati soovi kehtestada riigis uus kord ja töötada välja põhiseadus. Tekkisid rahvarahutused kuningavõimu vastu, mida püüti sõjaväega maha suruda. Rahvas
0,5% elanikkonnast, 1000 esindajat. Õigus osaleda oli iga aadlikul. Kirikuõpetajad. Piiskopid ja piiskopkondadest kindel arv õpetajaid. 1% elanikkonnast, 50 esindajat. Kodanikud. Rootsi ja Soome linnade esindajad. 2% elanikkonnast ja 90 esindajat. Talupojad. Üle 90%, 150 esindajat. Igast kreisist üks esindaja. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) Riiginõukogu (valitsus) pidi oma tegevusest Riigipäevale (parlament) aru andma. Alates 1723. aastast on seisustekogu kohtul õigus Riigipäeva liikmeid lahti laskma. Riigipäev pidi kokku tulema vähemalt 1 kord kolme aasta jooksul. Kuningalt võeti ära vetoõigus. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) põhiseadus Riigipäeva otsusega: Kuulutati sõda Muudeti müntide väärismetallisisaldust Lubati monarhil minna välisreisile Olukord 1719-1720 Riiginõukogu ja seisused tasusid ära võlad. 1719. a. sõlmiti Inglismaa ja Hannoveriga rahu 1 miljoni riigitaalri eest
Venelased jõudsid jälitajate eest üle piiri minna ning tõmbusid juulis 1706 tagasi Kiievisse. Karl sai aru, et tal tuleb otsustav lahing pidada Venemaal. Selleks vajas ta aga tagala kindlustamist. Suvel 1706 otsustas Karl XII tungida Saksimaale, et sundida Augustit loobuma nõuetest Poola troonile. Rootsi sõjakäik Saksimaale Saksimaal oli vastuseis kuurvürsti Poola-poliitikale. August kehtestas aktsiisi, et oma sõjakassat täita ja armeed relvastada. See meelestas Saksimaa seisustekogu tema vastu. Peale selle tekitasid rahva meelepaha agressiivsed meetodid, millega ta nekruteid värbas. 27. augustil 1706 marssis Rootsi armee Saksimaale sisse. Kuurvürstiriik vallutati joon-joonelt. Igasugune vastupanu lämmatati eos. Karl XII lubas saksimaalastele, et kui okupatsioonivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone. August, kellel pärast Fraustadti lahingut Poolas enam nimetamisväärseid vägesid
Siiski lõi Stenbock 20. (9.) detsembril 1712 Gadebuschi lahingus Taani ja Saksimaa ühendatud väeüksust. Viimane kaotas 6000 sõdurit ja pidi põgenema. Jaanuaris 1713 laskis Stenbock Altona linna maha põletada. Pärast seda liikusid rootslased Tönningi kindlusse Holstein-Gottorpis, kus taanlased nad peagi ümber piirasid. Nälja ja haiguste tõttu suri rootslastel 3000 sõdurit, allesjäänud 9000 meest kapituleerusid 16. mail 1713[4]. Karl XII keelde eirates tuli Rootsi seisustekogu 17131714 põhiseadusevastaselt kokku ning pakkus rahuläbirääkimisi. Kui Preisimaa kuningas Friedrich I 1713. aastal suri, astus tema poeg Friedrich Wilhelm I Rootsi-vastasesse liitu ning hõivas Szczecini. Liitlased vallutasid 1713 kõik Rootsi valdused Saksamaal. 2.6Sõjategevus Soomes Peeter I kindlustas oma territoriaalseid võite Läänemere piirkonnas. Suvel 1713 vallutas ta Lõuna-Soome. Vee peal aga olid rootslased oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju
..'' Saadik takerdub pisut, '' ...sularahas,mõistagi,Hispaaniasse saadetaks...''.... ...''Aga minu suverään vajab tingimata otsekohe nimetatud 400 000 tukatit!'' ''Nii palju raja ei ole ühelgi maailma monarhil, ja lisaks veel kohemaid!'' ''Siiski!Keisril on peale teie tütre, printsess Mary veel teine nõbu, Portugal printsess Isabel. See on sale tumedajuukseline daam, parajasti õiges abiellumiseas ning Kastiilia kõrge seisustekogu cortes ootab teda vaimustusega keisri abikaasaks.'' ''Ha-ha, naer tuleb peale!'' ''Ja Portugali kuningas raputab lihtsalt nii muuseas käisest 400 000 tukatit ?'' ''Portugali kuningas pakkus keisrile koguni kohe 900 000 tukatit kullas.'' ''Siis on ju kaup juba koos ?'' küsib Henry uurivalt. Hispaania saadik kehitab sõnatult õlgu. Seepeale kirjutab Henry keisrile uhkelt, et ta ei tee printsess Isabeliga kavatsetud abielule mingeid takistusi
1291) oli Templiordust saanud vaid kamp võimsaid pankureid. Nende moraal oli alla käinud, kuid raha oli neil palju. 1295 läks prantsuse kuningakassa Templiordu kätte (riik oli neile võlgu). 1307 lasi Philippe kõik templirüütlid arreteerida süüdistatuna ketserluses. 1311-1312 paljud rüütlit põletati tuleriidal. Ordu saadeti paavsti käsul laiali. Templiordu varad sattusid aga Prantsuse kuningale. Samuti kustutati kõik riigi võlad Templiordule Generaalstaadid Keskaegne seisustekogu Prantsuse kuninga juures. Sinna kuulusid esindajad kolmest seisusest, igal seisusel oli vaid üks hääl. Kutsuti esimest korda kokku 1302, et toetada Philippe IV võitlust paavstiga. Esimesed generaalstaadid toetasid kuninga otsust, muud valikut neile ei jäetud. Edward III trooninõudmine. Inglismaa kuningas Edward III oli Philippe IV ilusa tütrepoeg, seetõttu oli tal õigus Prantsuse troonile. Teine troonipretendent oli Philippe Ilusa vennapoeg Philippe de Valois
annaabi.ee 
