KLASSITSISM Muutused Euroopas · Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) · Napoleoni sõjad (1799-1814) · Prantsuse valgustusfilosoofide mõju (Rosseau, Voltaire) -Olid vastu ühiskonna seisuslikele korraldustele -Olulised inimese loomupärased omadused -Võitlesid hariduse ja loodusteaduste arengu eest · Inimese religioossus seotud isiklike usuliste veendumustega, mitte kirikuga · Õukond ja kirik polnud enam määraval kohal Eeskuju antiikkultuurist · Väljenduses ja vormis otsitakse: lihtsust tasakaalu harmoonilisust · Taotlused sarnanevad renessansiga
Spartas: Kasvatuse eesmärk: füüsiliselt tugev ja terve inimene, kes oskas alluda distsipliinile Vastsündinud läbisid ülevaatuse (eugeenika test) Riiklikud kasvatusasutused nii poistele kui tüdrukutele (kreeka viievõistlus, veidi arvutamist, lugemist, kirjutamist, lakoonilist kõne) 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. Keskaegne haridussüsteem toetub hierarhia ideele, mis saab aluseks väga rangetele seisuslikele suhetele keskaegses ühiskonnas. Inimese kõrgeim eesmärk on jumaliku harmoonia tunnetamine. Hariduse sisuks teoloogiline kasvatus ja õpetus läbi "seitsme vaba kunsti" (TRIVIUM: Grammatika, Retoorika, Dialektika, QUADRIVIUM: Aritmeetika, Geomeetria, Astronoomia, Muusika). Rohked ja sügavad teadmised polnud olulised, jumalakartlikuks kasvatamine oli põhiline. Parimad vahendid distsipliin ja erakordne rangus - Seisuslikkus
(Kindral)kuberner kinnitas otsused need avaldati patendina. Talupojad said seadustest teada kirikus. Loodi Maanõunike Kolleegiumid, mis käisid koos Maapäeva vahelisel ajal. MK tegutses kuberneri juures, aidates kuberneril antud alasid valitseda. Kuias maanõunikuks sai? Oli eluaegne. Esimesed maanõunikud valiti, hiljem hakati neid juurde nimetama nende endi poolt. Saaremaal ja Liivimaal maanõunikud valiti Maapäeval. Kohtusüsteem: Eri kohtud eri seisuslikele. EESTIMAA LIIVIMAA Adrakohtunikud: Sillakohtunikud · Talupoegade tagaotsimine · Talupoegadevahelised tülid Maakohus: meeskohus Maakohus · Arutati rängemaid üleastumisi - · -,,- tapmine · Talpoegadevahelised tülid Kubermang: ülemmaakohus Liivimaa õuekohtu · Edasikaebamine maameeskohtust.
distsipliinile. Vastsündinud läbisid ülevaatuse (eugeenika test eugenes kr.k. puhtatõuline). Riiklikud kasvatusasutused nii poistele kui tüdrukutele (kreeka viievõistlus, veidi arvutamist, lugemist, kirjutamist, lakoonilist kõne). HARIDUSSÜSTEEM Keskaeg Rooma impeeriumi langusest (5 saj.) kuni renessansikultuuri tekkimiseni (14-15 saj.) KESKAEGNE kultuuriparadigma TOETUB HIERARHIA IDEELE, MIS SAAB ALUSEKS VÄGA RANGETELE SEISUSLIKELE SUHETELE KESKAEGSES ÜHISKONNAS. Keskaegset kultuuriparadigmat iseloomustab: MAAILM Jumala poolt loodud INIMESE kõrgeim eesmärk jumaliku harmoonia tunnetamine HARIDUSE SISU teoloogiline kasvatus ja õpetus läbi "seitsme vaba kunsti" SEITSE VABA KUNSTI, ld.k. septem artes liberales TRIVIUM: Grammatika (ladina keeles lugemine, kirjutamine) QUADRIVIUM: Aritmeetika. Geomeetria. Retoorika (ilukõne õppimine). Dialektika (vaidluskunst). Arhitektuuri ja maateaduse alused
poja hukkamises; apostlid (kr k saadik; Jeesuse jüngrid, kes rändjutlustajatena levitasid kristlust) otsustasid ~46 pKr loobuda rangest käsuõpetuse nõudest ning alustada kristluse levitamist ka mittejuutide hulgas. Kristluse kiiret levikut soodustasid järgmised tegurid. Kristlased ei pööratud tähelepanu seisuslikele vahedele ja rahvusele. Apostlite aktiivne tegevus. Apostel Peetrus pani aluse esimesele kristlikule kogudusele Rooma linnas ja sai esimeseks piiskopiks. Apostel Paulus oli kristluse levitajaks Rooma riigi idapoolses osas- Kreekas, Väike-Aasias ja Süürias. Koguduste võrgu väljakujunemine. Kogudus valis endi seast
üksteisest kaugenema: juudi preestrid ei pidanud Jeesust Jumala pojaks ja messiaseks; kristlased süüdistasid juudi preestreid Jumala poja hukkamises; apostlid (kr k saadik; Jeesuse jüngrid, kes rändjutlustajatena levitasid kristlust) otsustasid ~46 pKr loobuda rangest käsuõpetuse nõudest ning alustada kristluse levitamist ka mittejuutide hulgas. Kristluse kiiret levikut soodustasid järgmised tegurid. Kristlased ei pööratud tähelepanu seisuslikele vahedele ja rahvusele. Apostlite aktiivne tegevus. Apostel Peetrus pani aluse esimesele kristlikule kogudusele Rooma linnas ja sai esimeseks piiskopiks. Apostel Paulus oli kristluse levitajaks Rooma riigi idapoolses osas- Kreekas, Väike-Aasias ja Süürias. Koguduste võrgu väljakujunemine. Kogudus valis endi seast mõne väärikama liikme juhiks- piiskopiks (kr k episkopos – järelevaataja) või presbüteriks (kr k presbyteros – vanem)
üksteisest kaugenema: juudi preestrid ei pidanud Jeesust Jumala pojaks ja messiaseks; kristlased süüdistasid juudi preestreid Jumala poja hukkamises; apostlid (kr k saadik; Jeesuse jüngrid, kes rändjutlustajatena levitasid kristlust) otsustasid ~46 pKr loobuda rangest käsuõpetuse nõudest ning alustada kristluse levitamist ka mittejuutide hulgas. Kristluse kiiret levikut soodustasid järgmised tegurid. Kristlased ei pööratud tähelepanu seisuslikele vahedele ja rahvusele. Apostlite aktiivne tegevus. Apostel Peetrus pani aluse esimesele kristlikule kogudusele Rooma linnas ja sai esimeseks piiskopiks. Apostel Paulus oli kristluse levitajaks Rooma riigi idapoolses osas- Kreekas, Väike-Aasias ja Süürias. Koguduste võrgu väljakujunemine. Kogudus valis endi seast mõne väärikama liikme juhiks- piiskopiks (kr k episkopos järelevaataja) või presbüteriks (kr k presbyteros vanem)
Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer preestreid Jumala poja hukkamises; apostlid (kr k saadik; Jeesuse jüngrid, kes rändjutlustajatena levitasid kristlust) otsustasid ~46 pKr loobuda rangest käsuõpetuse nõudest ning alustada kristluse levitamist ka mittejuutide hulgas. Kristluse kiiret levikut soodustasid järgmised tegurid. Kristlased ei pööratud tähelepanu seisuslikele vahedele ja rahvusele. Apostlite aktiivne tegevus. Apostel Peetrus pani aluse esimesele kristlikule kogudusele Rooma linnas ja sai esimeseks piiskopiks. Apostel Paulus oli kristluse levitajaks Rooma riigi idapoolses osas- Kreekas, Väike-Aasias ja Süürias. Koguduste võrgu väljakujunemine. Kogudus valis endi seast mõne väärikama liikme juhiks- piiskopiks (kr k episkopos järelevaataja) või presbüteriks (kr k presbyteros vanem)
annaabi.ee 
