otsustav osa imiku ja tema ema (hooldaja) suhetel. Ema tundlik reageerimine lapse vajadustele soodustab lapse usaldusliku suhtumise väljakujunemist kogu maailmasse ja sealhulgas ka iseendasse. Kui lapse hoolduses on olnud puudujääke, võib ta esimene arenguülesande täitmine ebaõnnestuda ning kujuneda põhiusaldamatus. Täiakasvanueas võib see väljenduda, iseenda või teistega tülis olles, täieliku endassesulgumisena; raskematel juhtudel isegi psühhootiliste seisunditena, kus keeldutakse igasugusest seltskonnast. Seega ema ja imiku vastastikusest suhtest saadud kogemus on aluseks edasisele armastustundele. Selle puudulikkus võib tõsiselt takistada identsustunde tekkimist noorukieas. Selles staadiumis kujunenu võiks kõlada veendumusena: "Ma olen see, mida ma usun mul olevat ja mulle antavat." Varajane lapsepõlv (1-3) autonoomsus või häbi, kahtlus. Teise staadiumi
Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Muutused emotsionaalses reaktiivsuses võivad ilmneda seisunditena: 1. Hüpopaatia - tuimenenud emotsionaalsus. Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine. 2. Apaatia - erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon. Emotsionaalsete reaktsioonide puudumine. 3. Afektlabiilsus - väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired muutused emotsionaalses toonis; emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine. Nt kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel. 4
sund, 4,1-6 cm teine, 6,1-8 on kolmas kvalitatiivse tunnuse "laius" sei- 11 sund, jne.); saame ordineeritud kvalitatiivsed tunnused. Iga lehe suuruse klassi võime käsitada ka hoopis omaette loogilise (binaarse) tunnusena. Meristilisi tunnuseid saab väljendada ordineeritud või ordineerimata kvalitatiivsete tunnustena; näiteks võime tunnuse kroonlehtede arv (4; 5; või 6) väljendada seisunditena 1; 2; 3, või siis kolme binaarse tunnusena. 4.4. Tunnuste informatiivsus oleneb tunnuse seisundite jaotumusest uuri- tud OTUdel ja on määratav Shannoni valemi abil. Arusaadavalt on kõigi uuritavate OTUde juures samas seisundis esineva tunnuse informatiivsus null; kui igal objektil on tunnuse seisund erinev, on see väga informatiiv- ne tunnus. Informatiivsuse määr on oluline näit. "määrajate" koostamisel - informatiivsete tunnuste eeliskasutamine võimaldab koostada lühikesi ja
Inimorganismi koormuse ümberjaotumine ja liikumisvaegus on viinud selleni, et emotsioonidega seotud organismisisesed muutused ei leia väljapääsu. Ka on tõusnud psüühiline pinge, mis tuleneb vastutusrikastest ametitest ning elukeskkonna saasatamisest. Kui neile lisanduvad lähisushte probleemid või kaasasünndinuf närvisüsteemi hälbed, siis on oht, et emotsioonid tekitavad inimesle tõsist muret. Isiku sisemised vastuolud võivad avalduda mitmesuguste seisunditena. Kõige sagedamini kasutatakse pingete mõju kirjeldamisel stressi mõistet. Stress on kestvate ja korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund. Stressil võib olla positiivne mõju, sest see mobiliseerib inimest tegutsema. See seisund võib esile kutsuda vastupidavust, aktiivset tegevust ja organismi ressursside kasutamist. Peamiselt käsitletakse siiski stressi negatiivset mõju organismile. Stress võib põhjustada rahulolematust iseenda ja ümbritsevaga,
Koguseisund. Masinatabeli seisundid on süsteemi koguseisundid. Nii on igal ajahetkel süsteem vaid ühes funktsionaalses seisundis. Putnam: “valu või valuseisund on organismi kui terviku funktsionaalne seisund.” Hiljem on funktsionalistid lähtunud pigem individuaalsetest siseseisunditest, mida kirjeldatakse funktsionaalselt (sisendi, väljundi ning üksteise kaudu). Nii saab igal ajahetkel olla süsteemil palju funktsionaalseid seisundeid. Funktsionaalseid seisundeid käsitletakse seisunditena, mis vahendavad organismi sisendit ja väljundit ja neid seisundeid mõistetakse kui sümbolilisi esitusi, millega toimuvad arvutusprotsessid. 2.Psühhofunktsionalism. Lähtub kognitiivsest psühholoogiast, mis käsitleb käitumist psühholoogiliste seisundite kompleksi tulemusena. Psühhofunktsionalism käsitleb vaimuseisundeid kui mistahes seisundeid, mida määratleb nende roll kognitiivpsühholoogilises teoorias. Need on seisundid, mille olemasolu ja
annaabi.ee 
