· aja-, koha- ja tegevusühtsus, · kõrvalliinide allutatus põhitegevusele, · funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud), · -sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges. Süzee põhielemendid on sissejuhatus e. ekspositsioon (koos sobitusega), tegevuse arendus e. dispositsioon (koos kulminatsiooniga), lahendus e. konklusioon. Avatud vorm vastandub suletud vormile, rikkudes viimase peamisi reegleid. Avatud vormiga on seisundidraamad või episooddraamad. Avatud teoste analüüsimisel tuleks vaadelda · stseenide kombineerimispõhimõtteid. · Võib kasutada nt konfiguratsioonanalüüsi, · jälgida sarnasus- ja kontrastsuhteid stseenide vahel, korduvaid elemente, rütmi jms. Need tulenevad lava nõuetest ja retseptsioonitingimustest teatris · Järgnevuse printsiip: tavaliselt kujutavad kaks teineteisele järgnevat stseeni loo kaht teineteisele järgnevat lõiku.
korrapärane ülesehitus (sissejuhatud, konflikt, lahendus); aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelate või -teema avamise teenistuses); funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud); sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges. Avatud vorm vastandub suletud vormile, rikkudes viimase peamisi reegleid. Avatud vormiga on seisundidraamad, kus tegevus on minimaalne ning mingi lahenduseni ei jõuta (Becketti ,,Godot'd oodates"). Või episooddraama, kus pole üht terviklikku, põhjuslikel seostel arenevat lugu, vaid esitatakse kogum sõltumatuid stseene, mida võib vabalt kombineerida. 11. Mille poolest kõne draamas ja teatris erineb argikõnest? Tegelaskõne võib draamas olla nii seotud (värsis) kui sidumata kõnes (proosas). Kuni 19
korrapärane ülesehitus (sissejuhatud, konflikt, lahendus); aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelate või -teema avamise teenistuses); funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud); sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges. Avatud vorm vastandub suletud vormile, rikkudes viimase peamisi reegleid. Avatud vormiga on seisundidraamad, kus tegevus on minimaalne ning mingi lahenduseni ei jõuta (Becketti ,,Godot'd oodates"). Või episooddraama, kus pole üht terviklikku, põhjuslikel seostel arenevat lugu, vaid esitatakse kogum sõltumatuid stseene, mida võib vabalt kombineerida. 11.Mille poolest kõne draamas ja teatris erineb argikõnest? Tegelaskõne võib draamas olla nii seotud (värsis) kui sidumata kõnes (proosas). Kuni 19
Teemaarendus peaks looma konfliktid ja pinged, püüdma neid arendada ja lahendada. Kulminatsioon pinge haripunkt, kus näidatakse, kuidas konflikt lahendatakse ja kuhu suunduvad edasised sündmused. Lahendus lõpetab tegevuse ja loo, lahedab konfliktid ja paljastab saladuses. Lahenduseni viib sündmuste käik või kõrgema jõu sekkumine (deux ex machina). Avatud vorm rikub suletud vormi peamisi reegleid Seisundidraamad tegevus on minimaalne, lahenduseni ei jõuta Episooddraamad puudub põhjuslikel seostel arenev lugu, esitatakse sõltumatuid stseene. Proosa poeetika Kirjanduse moodustavad autor, teos ja lugeja. Analüüsivõimalused Autorikeskne tähendus seotakse autori tahtega, otsitakse teosest autori sõnumit, teema viiakse paralleeli autori maailmavaate ja eluga Teosekeskne kirjandusteos on iseseisvat elu elav tähenduslik tervik
Suletud vormile omaselt on pinge suunatud lõpplahendusele. Teose kulminatsiooni määramine on subjektiivne. o Lahendusteni jõudmiseks on kaks teed: järk-järguline lahendamine või deus ex machina, lahenduseni jõudmine välise sekkumise abil. A B Schechneri skeem: Avatud vorm. Üles ehitatud vastandumisele suletud vormiga. Seisundidraamad. Tegevus minimaalne ja lahenduseni ei jõutagi. Episood-draamad. Söögituba. Analüüsis pole kasu ei konfliktist ega tegevusest. Vaadata tuleb seda, millistest K põhimõtetest lähtuvalt stseenid on kombineeritud. Sarnasus- ja kontrastsus-suhted stseenide vahel. Korduvad elemendid. Tuleb tähele panna teose rütmi. Schechneri A B skeem: 7
Maeterlincki maailm poeetiline, näidendites näha pilte, kus võlvkoopad, järved, meri, mets; tihti kaevud, tornid, paleed, haiglad. Pildimaailmas liiguvad tegelased marionetlikult, pidulikult, tegelasteks pimedad, armastajad, võõrad. Tegelased justkui kasvuhoones. Dramaturgia jälgis kasvuhooneefekti; pole traagilisi vastuseise, kõik nagu kasvuhoones. Vaikne, saatus, pausid, nüansid. Laval saab keskseks ootamine kui selline. Staatiline teater. Seisundidraamad. Staatiline seisund käsitletav psühholoogilise seisundiga. Dialoog harmooniline kandev osa pausidel, atmosfääril. Dialoogid ei anna edasi inimestevahelist kommunikatsiooni, kuivõrd teiseplaani suhtlust. Essee Androiidide teater 1890 kasutab teatritee selgitamiseks unenäometafoori; teater kui unenäotempel; sifreerimise, viidete teater. Teatraalseks elemendiks teostes mask, mitte individuaalne näitleja; kunstlik inimene, marionett; mõjutas 20. saj teatrivoolu. Kirjutanud ka
annaabi.ee 
