Tegevus – situatsiooni muutumine Kompositsioonitüübid: Suletud vorm – nö ideaalne näidend. See on endassesuletud lugu, korrapärane ülesehitus, aja- koha- ja tegevusühtsus, kõrvalliinid allutatud põhitegevusele Selgelt eristatavad: Ekspositsioon – tutvustus Dispositsioon(sõlmitus) – luuakse konflikt ja pinged Kulminatsioon – haripunkt Konklusioon – lahendus Avatud vorm – klassikalisi reegleid rikkuv draamatekst (Episooddraama, seisundidraama, stationedrama) Mati Unt „Good bye baby“ TRAGÖÖDIA: Kangelane on eriline või eetiline inimene. Traagiline situatsioon, mis tekitab kangelasele kannatusi. Õnnetu lõpp. Värsskõne, kindel struktuur. Klassikalise tragöödia struktuur: pöörak – muutus õnnetuselt õnnele; äratundmine – muutus teadmatuselt teadmisele; kannatus Katharsis ehk puhastumine: kaastunne ja hirm, läbielamine Melodraama – kannatuslugu, hea ja kurja vaheline võitlus, hea saavutab alati
- kulminatsiooni, kui kõik tegevusliinid on koos haripunktid, kus selgub, kuidas konflikt edasi hargnema peaks - konklusiooni ehk lahendust (võib esineda Deus ex machina kujul). · Avatud vorm draamatekst rikub klassikalisi reegleid, vastandudes suletud vormile. Rikub kompositsioonireegleid, kehtestades uusi. Oluline kompositsiooniprintsiip on montaaz. - Episood-draama lõdvalt omavahel seotud stseenid, mis moodustavad terviku - Seisundidraama minimaalne tegevus, õhustik on olulisem (nt Becketti näidendid) - Stationendrama kooshoidev telg on tegelased ja nende liikumine Informeeriv zanrimääratlus, nt 30a sõja kroonika, perepilt aastast 1856, muusikaline ekskursioon läbi teatriloo Iseloomustav zanrimääratlus, nt naturalistlik tragöödia, irvemäng 3 vaatuses 13 tegelasele, näidend 1 vaheajaga, mis tehakse juhuslikul hetkel, sajandi regilaululine suurvorm. Dramaatika zanrid tragöödia, komöödia ja draama
26. Mis on draama suletud vorm, mis avatud vorm? Suletud vorm: · endassesuletud lugu · korrapärane ülesehitus (sissejuhatus, konflikt, lahendus) · aja-, koha- ja tegevusühtsus · kõrvalliinid allutatud põhitegevusele · funktsionaalsus · sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges Avatud vorm: · vastandub suletud vormile, rikub dramaturgia kompositsiooni reegleid · Oluline kompositsiooniprintsiip on montaaz · Episooddraama · Seisundidraama · Stationendrama 27. Mida tähendab draama episeerumine? Seotud Bertolt Brechtiga DRAMAATILINE EEPILINE Kehastab sündmusi Jutustab sündmustest Teeb vaataja jälgijaks, tarbides ta aktiivsust Tõmbab vaataja kaasa Äratab vaataja aktiivsuse
Mõiste sisetegevus võttis kasutusele Stanislavski Tsehhovi näidendeid analüüsides. Stanislavski süsteem rõhub näitleja emotsioonidele. Ka sisetegevuse mõistest jääb väheseks, kui sünnivad staatilised teosed. Näidendis Godot'd oodates rõhutatakse seisundit ootamine. Ootamine peab olema huvitav. Seisundikirjeldusi esitatakse mikrotegevuste kaudu. Ka Tsehhovi näidendis Kirsiaed õde on samasugune ootamine. Traagilised sündmused (kirsiaia müümine) põhitegevust ei muuda. Seisundidraama sarnaneb elule. Sündmused, mida laval näidatakse, tunduvad olevat juhuslikud. Sündmus on eriti oluline mõiste Stanislavski süsteemis. Näitlejad peavad mängima sündmusi, mitte tegevusi. Sündmus on tegevus või nähtus, mis eristub argirütmist ja toob kaasa muutusi. Sündmus on analüüsis keskne mõiste: sündmuse ettevalmistamine -> sündmus -> reaktsioon. Pinge või põnevus äratab vaatajas huvi teose vastu. Inimese tähelepanuvõime on lühiaegne
Kui sõda lõppes, jõudis ekspressionism ka pealinna. Kinnistus lavastaja tähtsus. Lavastused pidid olema läbivalt ühtse stiiliga; lavastaja pidigi looma sellise terviku. Iseloomulik rõhutatud rütmilisus. Oluliseks said liikumine, misanstseenid, palju oli järsku, nurgelisust zestikulatsiooni. Palju massistseene. Lavastustel oli iseloomulik hakitud kõnelaad: karjatused, hüüded, kaldumine ekstaatilisusse. Elusarnasust ja olustikulisust välditi. Ekspressionistlik draama on seisundidraama! Ekspressionistlikud lavastajad: väga radikaalsed Leopold Jessner, kes kasutas ekspressionismi klassikalise dramaturgia peal ja Jürgen Fehling, kes lavastas kaasaegset dramaturgiat. Jessner kasutas lagedat lava, mis oli jaotatud erinevatel kõrgustel asuvateks mängupindadeks, mida ühendavad trepid. Nn jessneri trepp. Misanstseenid erinevatel tasapindadel. Väga visuaalne teater. Valgustus oli väga oluline ja seda kasutati lavastuse rütmi markeerimisel. Tihti rakendati