kohaselt alaealine. Vargus pandi toime luterlikust Kaarli kirikust, kust varastati mõned pudelid veini ja mittepühitsetud hõbelusikas. Lisaks vargusele olid süüdistatavad lõhkunud kirikuristi ja rebinud katki kirikuraamatud. Tallinna Ringkonnakohus oli varguse kvalifitseerinud NS artikli 225 lõike 1 järgi, mis nägi ette karistuse raha, küünalde või teiste mittepühitsetud esemete varguse eest sissetungimisega. Sellise süü- teo eest nägi artikkel karistusena ette kõikide seisulike õiguste kaotuse ja sunnitöö 4–6 aastat. Usu teota- mise puhul oli kohus pidanud õigeks viidata UNS artikli 74 lõikele 1, mille alusel võeti vastutusele isik, kes solvas õigeusu või teise ristiusu kirikut või piiblit, ning UNS artikli 74 lõikele 2, mille alusel karistati õigeusu või teise ristiusu pühaesemete teotamise eest. UNS-s oli oluline seegi, kus ja kuidas oli süütegu toime pan- dud, sest sellest olenes karistusmäär:
Keskajal järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vainuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14-16 sajandil. Keskajal sisendas kirik inimestele, et ta on patune olnud ja , et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õudsusele või igavesele huumatusele.Renessansiaja mõtlejaid ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest holimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja hormoonilis isikuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmaade ja seisulike normide kommitsaist.Oluliseks sai inimese individuaalsus-isikupära Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keels humanus ``inimlik`) nem. Õpilasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suurus osas säilinud tänu kesksaegsete munkade ümberkirjutustele - , ei olnud keskajal antiigi mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis)
adrakohtud. 19.sajandil koostati Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik-aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu. · Kindlakuberneri institutsioon: kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner, kelle võimu piirid olid üsna ulatuslikud. Kindralkuberneri toeks valitsemisel oli kantselei, mille kaudu suheldi nii kohalike seisulike organisatsioonidega kui ka keskvalitsuse institutsioonidega. Kindralkubernerile allusid politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad väeosad. 1818-1829 oli ametis Filippo Paulucci, kelle juhtimisstiil oli aristokraatlik. · Kubermangude valitsemine: kubermangus oli oluliseim võimuesindaja kuberner, kes allus otse senatile. Ühtlasi võidi ka tema kõrval ametisse nimetada sõjakuberner, kes allus otse sõjaministrile
ja sekundaarsete elementidega või teiste organisatsioonide ja kodanikega. Sõltuvalt riigi tüübist on valitsemise vormidel olulised iseärasused: 1. Monarhiale iseloomulik: A: - võimu allikas jumalikku päritolu või monarh kui riikluse idee kehastus; - Riigipea absoluutne võimutäius – seadusandlik, täidesaatve, kohtuvõim monarhil; - Riigipea võimupädevus on päritav. B: - võimu jagatakse suursenjööridega; - Võimu jagatakse seisulike esinduskogudega; - Võimu jagatakse parlamendiga C: monarh ei jaga kellegagi võimu – absolutismi õitseng nt Louis XIV ajastu 2. Iseloomulik vabariigile, kuid ka konstitutsioonilisele monarhiale: - Võimuallikaks rahavs, kes teostab teatud juhtudel võimu otse, reeglina aga esindusdemokraatia kaudu; - Riigipea valitakse kas otse rahva polt või valijameeste kaudu; - Võimud on lahutatud - Parlament ja riigipea valitakse kindlaks tähtajaks, toimuda võib
pärisorjad, vaid vabad olla," deklareerisid talupojad, olles valmis kõigist oma nõudmistest loobuma, juhul kui need on pühakirjaga vastuolus. Ühtekokku osales ülestõusus üle kolmesaja tuhande talupoja. Talurahvasalkade juhtideks tõusid mitmel pool oma senise positsiooni kaotanud riigirüütlid. Ülestõusu värvikamaks liidriks sai Tüüringi jutlustaja Thomas Müntzer, kes kuulutas välja kommunistliku jumalariigi, nõudes seisulike vaheseinte kõrvaldamist ja maaomandi võrdset jaotamist. Müntzer oli esimene, kes hakkas jutlusi pidama rahvakeeles. Mõnel pool tulid talurahvasõjaga kaasa ka linnad, andes kogu liikumisele teise suuna: ühendada Saksamaa kindla keisrivõimu alla (Heilbronni manifest). Lutherile oli talurahvasõja puhkemine suureks vapustuseks, kuna ta tunnetas selles ka oma süüd ja vastutust. 1522. aasta kevadel oli ta naasnud Wartburgist tagasi Wittenbergi ning asunud uue kiriku ülesehitamisele
annaabi.ee 
