Tehislikud lained on põhjustatud plahvatuse tagajärjel vabanevast seismilisest energiast. Maavärinate esinemine paikkonniti Maavärinate epitsentrid, 19631998 Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. 1960. aastatel kasutasid Ameerika ühendriigid seismomeetrite (maapinna liikumisi registreeriv seade)süsteemi, et jälgida tuumapommide katsetusi maailmas. Need seismomeetrid registreerisid ka kõik üle maailma toimunud maavärinad ja nii avastatigi, et suur osa neist toimub maakoore lamade kokkupuutekohtades. Uurimislugu Vanal ajal eristati juba merevärinat, langatusvärinat ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel tekkivat maavärinat. Rohkest antiikaja kirjandusest maavärinate kohta on säilinud ainult Seneca "De terrae motu" ("Maa liikumisest"). Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk.
madalafookuselisi, keskmisefookuselisi(50-300km) ja süvafookuselisi maavärinaid(kuni 670kilomeetrine koldesügavus) Mandrilaamade kokkupõrkel tekivad madalafookuselised maavärinad. Milliseid abinõusid rakendatakse maavärinate purustuste vähendamiseks?- Otseselt ei ole veel välja mõeldud abinõusid mis maavärinad saaksid ära hoida või nende purustusi vähendada. Tänu maavärinate uurimisele (seismomeetrid jne.) saadakse umbkaudu teada millal maavärin võiks toimuda ning kui tugev see on(kindlasti on ka erandeid). Inimesed evakueeritakse. Sammuti kaasnevad üldjuhul maavärinatega tsunaamid mille peatamiseks on inimesed ehitanud tõkestavad kaldaehitisi. PILT tsunaami tekkimisest Maavärinad Eestis- Eestis on toimunud umbes 25 maavärinat mis on olnud tuntavad. Lisaks on seismogrammid registreerinud nõrku maavärinaid mida inimesed tundnud ei ole. Viimane tuntav maavärin oli aastal 2004.
Tekivad siis kui maa all suure rõhu all ülekuumenenud vesi jõuab maapinnale ja rõhk langen atmosfäärirõhu tasemele. Vesi muutub kohe auruks ja tekivad gaasid. d. geisrid-kuumaveeallikad. Tekivad siis kui maa-alustesse õõnsustesse kogunenud vesi kuumeneb auru tekkimiseni. Geiser hakkab uuesti täituma veega ja algab uus tsükkel. 11. Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid? Vulkaani nõlvadele paigutatakse mõõteriistad- seismomeetrid ja kallakumõõtjad. Enne purset mägi paisub. 12. Miks tekivad maavärinad? Maakoores või vahevöös on aeglaselt tekkinud sisepingete järsk vabanemine ja toimubki maavärin. 13. Seismiliste lainete eri tüübid – kuidas üksteisest erinevad: a. P-lained, b. S-lained, c. pinnalained a. P-lained-pikilained, kivimkeha tihedust muutvad, kokkusuruvad, väljavenitavad impulsid, kõrge sagedus, lühike lainepikkus, levivad vedelikes ja tahkes kehas, maapind võngub edasi-
geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse kooseksisteerimine on haruldane, seega on ka geisrid harvaesinev nähtus. Purske kutsub esile maa-alusesse reservuaari kogunev veeaur, mis, ületades kriitilise rõhu, surub tema kohal oleva vee maapinnale. Enamik veest voolab tagasi maa alla, kust ta peagi uuesti välja surutakse. 11. Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid? Vulkaani nõlvadele paigutatakse mõõteriistad seismomeetrid ja kallakumõõtjad. Enne purset mägi paisub. 12. Miks tekivad maavärinad? 5 Maavärinad tekivad maakoores või vahevöös aeglaselt tekkinud sisepingete järsul vabanemisel, mis tekivad laamade vastastikmõju tulemusena, piki maakoore murranguid. 13. Seismiliste lainete eri tüübid – kuidas üksteisest erinevad: a. P-lained, ehk pikilained- muudavad kivimikeha tihedust(ruumala); levivad
Mõne tunni pärast, pärast mitmeid mänöövreid tõusastmega, põkkusid Conrad ja Bean orbitaallaevaga, kus neid ootas Richard Gordon. Poole tunniga viidi kõik proovid ja materjalid tõusastmest orbitaallaeva ning astronaudid sulgesid orbitaamooduli luugi. Tõusaste eraldati orbitaallaevast ja Maalt juhituna kukutati Kuu pinnale. Tõusuastme kontrollitud kukutamine Kuule oli seismilise eksperimendi osa: astme kukkumist Kuule registreerivad pinnale jäetud seismomeetrid, saadud andmete põhjal tehti järeldusi Kuu sisemisest ehitusest. Orbitaallaev viibis kuuorbiidil veel enam kui ööpäev, pildistati kuupinda, kaasa arvatud järgmiste lendude jaoks planeeritud maandumiskohti. Kaheksandal päeval pärast starti Maalt, kui orbitaalmoodul oli Kuu tagaküljel, käivitas Gordon peamootori kaheks minutiks ning Apollo 12 suundus tagasi Maa poole. Veidi hiljem korrigeeriti esimest korda tagasilennu trajektoori
annaabi.ee 
