21. Vulkaanilist tegevust esineb: A. Lõuna-Ameerika läänerannikul B.Põhja- Ameerika idarannikul C. Vaikse ookeani rannikualadel D. Aafrika lõunaosas. 22. Maavärinate mõõtmise skaalad: Charles F. Richteri skaala- maavärinate võimsust hinnatakse magnituudi ehk uuritava maavärina ja niinimetatud standardse maavärina tekitatud võnkumise amplituudi suhte logaritmi kaudu. Giuseppe Mercalli skaala- teadlaste lemmik, 1902.a käibel olev 12-palline skaala ei mööda maavärinaid seismograafide abil, vaid selle järgi, kuidas inimesed maavärinaid tunnetavad. Esimene seismoskoob- valmistas aastal 132 m.a.j. hiinlane Chang Heng. Tema draakonikruus fikseeris küll ainult selle, et Maa väriseb. Elavhõbeda seismomeeter- valmistas itaallane Luigi Palmieri 1855.a , tänapäevase seismograafi esimese variandi loomiseni jõuti alles 1880 a. Inglase John Milne'i ja tema kaaslaste ühisjõul. Kaldun arvama, et täpsem skaala on Richteri skaala, sest seda kasutatakse
Kobe maavärin 1995 (6430 hukkunut) India maavärin riigi loodeosas 2001 (20 000 hukkunut) Bam'i maavärin Lõuna-Iraanis 2003 (26 000 hukkunut) Pakistani maavärin Kashmiri regioonis (73 000 hukkunut) Hiina maavärin Sichuani provintsis 2008 (87 000 hukkunut, üle 370,000 vigastatu) Kokkuvõte Antud töö käigus tegin endale selgeks, et maavärina peamiseks põhjuseks on maakihtide nihkumine. Maavärina tugevust mõõdetakse seismograafide abil, mis reageerivad horisontaalsele ja vertikaalsele liikumisele. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ning muutnud maastikku tundmatuseni. Nende tõttu on hukkunud umbes 15 miljonit inimest. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Richteri_skaala 2. http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691918/Maav%C3%A4rinate%20tagaj %C3%A4rjed 3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/maavarinad.htm 4. http://www.rescue.ee/19669 5
liikumisel, 6-7 km/h 2. Ristlained e. S-lained- liiguvad aeglasemalt, laine liigub aine liikumissuunaga risti, 1-4 km/h Pinnalained- liiguvad mööda maapinda või merepõhja, tekitavad purustusi 1. Rayleight lained- maapind lainetab vertikaalselt 2. Love lained- maapind lainetab horisontaalselt ÕPIK LK 39 JOONISED 13. Kuidas toimub maavärinate registreerimine? Maavärina tugevuse mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala järgi. Registreeritakse seismjaamades seismograafide e. seismomeetritega. See registreerib maapinna võnkumise ja selle pühjustanud seismilised lained seismogrammina. Mercalli skaala- 12-palliline skaala; näitab ainult purustuste suurust e. ei sobi maavärina mõõtmisks, sest purustuste suurus sõltub veel teistestki teguritest Richteri skaala- logarütmiline, skaalal 0 - 9,5; kasutatakse tänapäeval 14. Millised on maavärinatega kaasnevad ohud?
Levivad ainult elastse keskkonna vabal pinnal, maapinnal või merepõhjal. Pinnalaineid on kahte tüüpi: Rayleigh’ lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna, Love’i lained aga võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. 13. Kuidas toimub maavärinate registreerimine? Maavärina tugevuse mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala järgi. Maavärinad registreeritakse seismojaamades seismograafide ehk seismomeetritega, mis on paigutatud tiheda võrguga üle maakera. Seismograaf registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina, mille põhjal saab hinnata maavärinate iseloomulik parameetreid. Mercalli skaala- visuaalsel hinnangul maapealsete purustustele 12-palli skaalal. Puuduseks on purustuste mitmetähenduslikkus- sõltuvus epitsentri kaugusest, asutustihedusest,
subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asukoht. Esmaste P- ja S-lainete maapinnale jõudmisel tekivad pinnalained (Love ja Raleigh lained), mis levivad edasi mööda maapinda. Seismogrammilt fikseeritav amplituud on seotud vabanenud energiahulgaga ja kaugusega fookuse ja seismograafi vahel. Amplituudi mõõtmise abil arvutatakse
ka kontuurida erinevaid kivikehi, kuivõrd teatud kivimite kiirgusfoon on teistest kõrgemSeismomeetria uurib Maa elastsusvälja ja registreerib kas maavärina epitsentrist või kunstliku plahvatuse keskmest väljuvate lainete leviku kiirust ja aega. Esimene on seni Maa siseehituse uurimise ainuvõimalikuks meetodiksEnamasti kasutatakse seismom. naftamaardlate otsingul, sest ta võimaldab hõlpsasti kontuurida kuplilaadseid vorme. Maavärinaid reg seismojaamades seismograafide abil, mis võimaldab prognoosida hiidlaineid (tsunamisid) ja säästa palju inimelusid. Seismoakustilisi meetodeid kasut ulatuslikult meregeol töödel. 3)Maa väljad (gravitatsiooniv, magnetv, soojusv) ja nende isel.Maa looduslikeks füs väljadeks on gravitatsiooniv, magnetv, elektriv, seismiline v ja termiline v.Gravimeetriline meetodMeetod põhineb Maa gravitatsiooniv uurimisel Maa pinnal. Seda isel raskusjõu suurus ja tema muutus e gradient
järgmisena ristilaine. Pinnalained (Rayleigh, Love) on kõige aeglasema levikuga ja kõige purustavamaid. 144. Maavärina epitsentri asukoha määramine Maavärina tekkimise kohta maapinnas nim. maavärina koldeks (fookuseks) ehk hüpotsentriks. Maavärina kolde kohal maapinnal paikneb maavärina epitsenter, kus maavärin on kõige tugevam. Maavärina asukoht määratakse sesmograafiga, mis mõõdab seismilisi laineid. Erinevate seismograafide asukohtade põhjal, mis maavärinat tajuvat, arvestatakse maavärina epitsentri asukoht. Kui erinevat tüüpi seismiliste lainete kiirused on teada, saab nende järgi kindlaks määrata kauguse maavärina epitsentrist. 145. Maavärinate esinemiskohad erinevates maakera piirkondades ja nende fookuse sügavuse sõltuvus erinevast geostruktuursest piirkonnast. madalad (kolde sügavusega kuni 60 km), keskmised (60-300 km), sügavad (üle 300 km), kõige
annaabi.ee 
