Börs- raha- ja kaubatehingute asutus C - D Defitsiit- vajak, puudujääk, nappus Distributsioon- jaotamine, jaotus, jaotumus E Eesmärk- siht, suundumus Efektiivne- mõjus, tõhus, otstarbekas Erikontroll- teostatakse täiendavalt elektroonikakomponentide ja eriliste materjalide puhul vastuvõtualal F Faksima- dokumenti sidekanali kaudu täpse jäljendina edastama Finantseerima- rahastama Fikseerima- kindlaks määrama, jäädvustama, kindlasse olekusse seiskuma Funktsioon- tegevus, talitus, ülesanne FIATA- ülemaailmne Ekspedeerijate Assotsiatsioon G Globaalne- kogu maad hõlmav H Hulgi- rohkesti, hulga, suures koguses Hooldusladu- tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod, katkematu tootmise tagamiseks I Instrueerima- juhendama, juhtnööre jagama Installeerima- paigaldama, sisse seadama Insaider- asjatundja, omainimene, seesolija Inkasso- raha sissenõue Innovatiivne- parem, uuenduslik
1.03: vastavalt katse programmile käivitatud veepumbad 7 ja 8. Reaktori võimsus on 200 MW, kõik näitajad normis. 1.23:04 algab eksperimendi põhiosa turbiini käitumine tühikäigupööretel. Puldiruumis on kõik rahulik. Vahetusülem viipab käega avariinupu poole, millega reaktorit peatatakse nii tava- kui ka hädaolukorras. 1.23:40 on fikseeritud avariinupu A3-5 vajutus, grafiitvarred (187 tükki) laskuvad reaktori aktiivsesse tsooni reaktsioon peaks seiskuma. 1.23:43 teatab avariisignaal võimsuse liiga kiirest tõusust. 1.23:47 paneb esimene plahvatus kogu hoone rappuma. Paari sekundi pärast järgneb teine ja võimsam plahvatus. Avariisüsteemi grafiitvarred jäid seisma, jõudmata aktiivsesse tsooni isegi mitte pooleldi. Pärast plahvatust Elektrijaama meeskond tegutseb vastavalt avariiolukorra juhendile, millest, nagu hiljem selgub, neil siiski täit ettekujutust pole.
Olukord Venemaal 20. sajandi algul. *kiire majanduskasv Venemaa ei jõudnud konkureerida teiste suurte riikidega nt Prantsusmaa *toimus isevalitsuslik võim (valitsejal oli kogu võim tsaar/keiser) *võimul oli Nikolai II (viimane vene tsaar) *1613 tuli võimule Romanovite dünastia *1917 tsaar kukutatakse veebruarirevolutsiooni käigus kommunistide poolt *tsaari peeti jumalikuks; kõik otsused käisid läbi tsaari, see võttis omakorda aega, selle tagajärjel hakkas majandus seiskuma 1905. aasta revolutsioon: põhjused, algus, tagajärjed/tulemused Põhjused: kodanikuõiguste puudumine; Vene-Jaapani sõja tõttu tekkinud raske majanduslik seis; venestamispoliitika; maa puudus; valitsuse suutmatus viia läbi reforme. Tagajärjed: Sõnakoosoleku ja ühinemisvabaduse loomine; riigiduuma moodustamine; erakondade loomine. Algus: algab Verise pühapäevaga 09.01.1905 Sankt-Peterburgis. (Rahvas ootas, et tsaar reageeriks ja hakkaks tegutsema
Ise pakun välja idee mis võiks tööle hakata ületades teda mõjutavad hõõrde ning gravitatsiooni ja muud liikumist takistavad jõud. Idee tuleb sellest et kui mul on näiteks mingi ketas mida saab panna pöörlema, siis vasakpoolset osa alla tõmmates liigub selle tulemusel ju parempoolne osa üles ja ülesliikunud parempoolne osa omakorda sunnib vasakpoolset osa allaminema ja nõnda edasi. See ketas jääkski pöörlema kui puuduks hõõrdejõud mis ta üsna ruttu hetkel seiskuma sunnib. Seega mõtlesingi, et on vaja hõõrdejõust suurema jõuga sedanii nimetatud ketast tiirlema sundida, et asi jääks toimima. Seega arvan, et kui võtta vastav dünamo mis toodaks võimalikult palju elektri energiat vajades ise selleks võimalikult vähe energiat ning tema ratast pöörelema ajada mingise muu keha abil kes toodetud elektri energiat kasutaks esimese aitamiseks, peaks asi toimima. Selleks mingiseks muuks kehakse võtaksin ma
kahefaasilised asünkroonmootorid. Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmähisega masinas. Üks mähis ergutusmähis E töötab konstantsel pingel U1. Teine tüürmähis T töötab pingel UT, mille suurust või faasi juhtsignaaliga muudetakse. Täiturmootorile esitatakse järgmisi nõudeid: · vabakäigu puudumine, s.t. toitepinge kadumisel peab mootor isepidurduma ja seiskuma · stabiilne töö mistahes kiirusel · pöörlemiskiiruse muutumine tüürpinge suuruse või faasi muutudes · suur käivitusmoment · väike tüürvõimsus · suur toimekiirus · töökindlus · väike mass ja mõõtmed Õõsrootoriga mootor Mittemagnetilise õõsrootoriga mootoril on õhukeseseinaline (0,2...1 mm) alumiiniumrootor. Rootoril on väike inerts ja suur takistus. Erinevana teistest mootoritest pöörleb õõsrootor kahe staatori vahel. Need on välisstaator ja sisestaator
(servomootorina) kasutusel ka kahefaasilised asünkroonmootorid. Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmähisega masinas. Üks mähis ergutusmähis E töötab konstantsel pingel U1. Teine tüürmähis T töötab pingel UT, mille suurust või faasi juhtsignaaliga muudetakse. Täiturmootorile esitatakse järgmisi nõudeid · vabakäigu puudumine, s.t. toitepinge kadumisel peab mootor isepidurduma ja seiskuma · stabiilne töö mistahes kiirusel · pöörlemiskiiruse muutumine tüürpinge suuruse või faasi muutudes · suur käivitusmoment · väike tüürvõimsus · suur toimekiirus · töökindlus · väike mass ja mõõtmed Õõsrootoriga mootor Mittemagnetilise õõsrootoriga mootoril on õhukeseseinaline (0,2...1 mm) alumiiniumrootor. Rootoril on väike inerts ja suur takistus. Erinevana
(servomootorina) kasutusel ka kahefaasilised asünkroonmootorid. Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmähisega masinas. Üks mähis ergutusmähis E töötab konstantsel pingel U1. Teine tüürmähis T töötab pingel UT, mille suurust või faasi juhtsignaaliga muudetakse. Täiturmootorile esitatakse järgmisi nõudeid · vabakäigu puudumine, s.t. toitepinge kadumisel peab mootor isepidurduma ja seiskuma · stabiilne töö mistahes kiirusel · pöörlemiskiiruse muutumine tüürpinge suuruse või faasi muutudes · suur käivitusmoment · väike tüürvõimsus · suur toimekiirus · töökindlus · väike mass ja mõõtmed Õõsrootoriga mootor Mittemagnetilise õõsrootoriga mootoril on õhukeseseinaline (0,2...1 mm) alumiiniumrootor. Rootoril on väike inerts ja suur takistus. Erinevana
soovitav kustutussüsteemi paigaldada, varustatakse automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja tulekahju teatenuppudega. Tulekahju signalisatsioonisüsteemis kasutatakse üldjuhul suitsuandureid. Palgi- ja saematerjali ladustamise platsidele tuleb paigaldada tulekahju teatenupud vahemaaga mitte üle 150 m. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi rakendumisel peavad ehitise ventilatsiooniseadmed automaatselt seiskuma. SUITSUTÕRJE Ehitistel peab olema suitsu eemaldamise võimalus. Üldjuhul eemaldatakse suitsu loomuliku tõmbega akende ja uste kaudu või katuslaes paiknevate suitsuluukide abil. Kui suitsu eemaldamine loomuliku tõmbega ei toimi rahuldavalt, peab selle asendama sundergutusega suitsueemaldusseadmega. Ruumid, pindalaga üle 1600 m2, tuleb jaotada suitsutõketega suitsutsoonideks. Suitsutõketena
(servomootorina) kasutusel ka kahefaasilised asünkroonmootorid. Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmähisega masinas. Üks mähis ergutusmähis E töötab konstantsel pingel U1. Teine tüürmähis T töötab pingel UT, mille suurust või faasi juhtsignaaliga muudetakse. Täiturmootorile esitatakse järgmisi nõudeid · vabakäigu puudumine, s.t. toitepinge kadumisel peab mootor isepidurduma ja seiskuma · stabiilne töö mistahes kiirusel · pöörlemiskiiruse muutumine tüürpinge suuruse või faasi muutudes · suur käivitusmoment · väike tüürvõimsus · suur toimekiirus · töökindlus · väike mass ja mõõtmed Õõsrootoriga mootor Mittemagnetilise õõsrootoriga mootoril on õhukeseseinaline (0,2...1 mm) alumiiniumrootor. Rootoril on väike inerts ja suur takistus. Erinevana