D.Eisenhower- USA president, oli NATO esimene ülemjuhataja. J.Kennedy- USA president, kelle ametiaja jooksul toimus Kuuba ehk Kariibi kriis. R.Nixon- USA president, seotud Watergate’i afääriga, pidi teiselt ametiajalt tagasi astuma. R.Reagan- USA president, kes töötas välja majanduskava, mille abil väljuti majanduskriisist ja mingi kiiresti tõusuteed. G.Marshall- USA riigisekretär, kes töötas välja Marshalli plaani. M.L.King- üks väljapaistvamaid mustanahaliste õiguste eest seisjaid. K.Adenauer- Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kes töötas välja sotsiaalse turumajanduse plaani, ta oli Hitleri- vastane. W.Brandt- Saksamaa liidukantsler, töötas välja idapoliitika. M.Thatcher- Briti peaminister, kelle valitsuspoliitika kehtestas range rahanduspoliitika. ÜRO loomine- 1945 26.juuni (24.oktoober) Trumani doktriin ja Marshalli plaan- 1947 Berliini blokaad- 1948 NATO loomine- 4.aprill 1949 Saksamaa lõhenemine- 1949 Korea sõda- 25.juuni-27.juuli 1950
Kriitilise artikli analüüs Viimasel ajal on väga aktuaalseks muutunud üks teema seoses meie uue presidendiga, Kersti Kaljulaidiga. Nimelt teeb rahva seas paha meelt, et meie president ei käi kirikus, ka pühadel mitte. Sellel teemal on sõna võtnud mitmed poliitikud. Nende seas on nii pooldajaid, kui ka vastu seisjaid. Aluseks olen võtnud SL Õhtulehe artikli, mis ilmus teisipäeval, 20.detsembril 2016.aastal. Artikkel on leheküljel nr. 2, pealkirjaga „President jõulude ajal kirikusse ei kipu, end eelmisel nädalal käis küll“. Esimeseks asjaks saabki välja tuua, et tal leidub toetajaid naispoliitikute seas. Näiteks Maris Lauri, kes arvas, et kõige põhilisem on siiski sisemiselt uskuda ning mitte uskuda formaalseid kombeid
kahemõttelist. Jaapanis peavad olema kõik asjad konteksti viidud, seepärast on sirgjooneline kõne kohatu. Seega on jaapanlasi vorminud nende ajaloost ja geograafiast tingitud erandlikud piirangud, aga ka nende mõtlemisprotsess, mis tuleneb teisest keelest kui kõik ülejäänud. (Lewis 2003) Erinevalt lääne inimestest ei meeldi jaapanlastele uued tutvused. Omaenda võrguühiskonnas teavad jaapani tippjuhid täpselt, kuidas kõnetada endast kõrgemal või madalamal seisjaid või endaga võrdseid. Kui jaapanlasi pole eelnevalt korralikult tutvustatud, ei suuda nad määratleda oma positsiooni. Visiitkaartide vahetamine on Jaapanis igapäevane tseremoonia, kuigi kaardilt saadav informatsioon jääb eelnevate teadmisteta ebapiisavaks. Jaapanlased esindavad firmat, mis on osa grupist, mis omakorda esindab Jaapanit. See tähendab, et kõik grupi liikmed peavad partneriga tuttavaks saama, kuid see on pikk protsess.
Uskus, et 2500 aasta pärast tuleb uus Buddha Maitreya, uue õpetusega. 3 saj. eKr lõhenes budism kaheks peavooluks ja ka veidi väiksemateks: -) Hinajaana budism (väike sõiduk, kitsas tee; theravarda kõige lähedame algsele). Pühakirjaks on seal ,,T(r)ipitaka" tõlkes kolme korvi õpetus. (kolm osa 1. Juhised munkadele; 2. Buddha õpetuskõned; 3. Filosoofilised taktaadid.) Samsaarast saab välja vaid läbi 8-osalise tee järgijad (mungad/nunnad). Valgustuse lähedal seisjaid nimetati arhati'deks. Väga oluliseks on mediteerimine, samuti kummardatakse buddha säilmeid ning rituaalide tegemine. Austatakse ajaloolist buddhat tema maad on Sri Lanka, Myanmar, Tai, Laos, Kambodza, Vietnam 27 miljonit järgijat. -) Mahajaana budism (suur sõiduk, lai tee). Selle abil saavad valgustusse kõik inimesed, tänu Bodishattvale inimene, kes on saavutanud Nirvana, aga kaastundest loobub sellest, et aidata teistel olenditel Nirvanasse
220. Basseinis ujus 24 last. Kui 1/3 välja tuli, jäi basseini 9 tüdrukut ja mõned poisid. Mitu poissi jäi basseini? Vastus: 7 ( 1/3 24 st = 24 : 3 = 8 tuli välja; 24 8 = 16 jäi basseini, nende seas 9 tüdrukut; 16 9 = 7) 221. Õpilased rivistusid kehalise kasvatuse tunnis vahekaugusega 1 m. Rivi kogupikkus oli 25 m. Mitu õpilast oli rivis? Vastus: 26 (vahesid on 25, aga seisjaid on ju 1 rohkem) 222. Isa on 39 a. vanaisa on 2 korda nii vana kui isa ja 6 korda nii vana kui pojapoeg. Kui vana on pojapoeg? Vastus: 13. a ( isa 39 a; vanaisa 2 x 39 = 78 a; kuna vanaisa on pojapojast 6 korda vanem, siis pojapoeg on 6 korda noorem; 78 : 6 = 13 a) 223. Tõnu jookseb igas sekundis 4 m, Jaak 6 m. Tõnu on Jaagust 10 m ees. Mitme sekundiga saab Jaak Tõnu kätte? Vastus: 5
ägedat võitlust peeti, kritiseeris eesrindlik haritlaskond imporditud "italomaaniat" väga teravalt. Vene muusikuid vihastas keiserlike teatrite üleolev suhtumine poolvägisi, halvasti ja minimaalsete kulutustega lavastatud vene oopereisse, häirisid autorite mõtteid moonutavad kärped. Sellal kui kodumaiste ooperite puhul iga väljamaksmisele kuuluvat rubla korduvalt sõrmede vahel veeretati, toodi itaalia omad uskumatu toreduse ja pillavusega lavale. Realistlike vene ooperite eest seisjaid segas itaallaste ülepaisutatud romantilisus, meloodia paigutine sabloonsus, orkestri osatähtsuse alavääristamine ja muu igavalt tavapärane. Ehkki nimetatud regressi eitamine on ajalooliselt mõistetav, jäeti poleemika ja kritiseerimise tuhinas itaalia ooperi head küljed hoopis märkamata. Verdi teostes leiduvaid itaaliapäraseid puudusi arvustades hinnati tema loomingut ebaõiglaselt ning vaidlused pro et contra kaldusid äärmusse.
annaabi.ee 
