Lisaks määrati seire käigus O3, NO2, NH3 ja SO2 sisaldused välisõhus, millest selgus, et lämmastikdioksiidi (NO2) ja vääveldioksiidi (SO2) 10 konsentratsioonid välisõhus on suuremad talvekuudel, ammoniaagi (NH3) tase muutub aasta jooksul vähem. Osoonitase on kõrgem mõõtmisperioodi alguses – aprill, mai algus, ning langeb alates mai II poolest (Metsaseire, 2013). Trendidena võib eelnevate seirete tulemustena välja tuua okaspuuliikide stabiilse rahuldava seisu ning lehtpuuliikide stabiilse hea seisundi. Veel võib trendidena välja tuua sademete vee pH 5-6 ning mulla vee pH stabiilsuse vegetatsiooniperioodi jooksul. 11 6. ANALÜÜS Metsa ja muldade seire vastab igati püstitatud eesmärkidele, info on lihtsasti kättesaadav ja hoomatav. Seiretulemusi saab lihtsalt kasutada ka sel alal võhik.
Lisaks risustatakse koobaste maapinda või saastatakse õhku, muutes need ebasobivaks. Ka putukamürgid ja kõigi vanade puude maharaiumine vähendavad tõmmulendlase arvukust. Tuuleturbiinide rajamisel tuleks samuti tähelepanu pöörata nahkhiirtele. Korralikumaks kaitseks tuleks saavutada reaalne kontroll talvituskoobaste üle, paigaldades sinna signalisatsioonisüsteemid. Edasiste kaitsemehhanismide arendamiseks tuleks suurendada ka seirete hulka, et saada infot, mida vaja on parandada. Tähelepanu tuleks pöörata ka vähem mürgiste ainete kasutamisele ja metsa majandamisele niimoodi, et see oleks ka tõmmulendlase kasulik. Kõige tähtsam on teadvustada, et tõmmulendlaste püsima jäämine on ka meile oluline. Selleks tuleks läbi viia teavitusprogramme nende vajalikkuse ja kaitsevõimaluste kohta. 9 Kasutatud kirjandus 1) Meschede, A. (2001) Nahkhiired metsades
majanduslikult elujõuliselt majandatavatest metsadest. Lendoravat saad toetada ka riputades enda kodulehel lendorava bänneri! Lendoravate hävimine Eestis on üleriigiline probleem, millega ei peaks tegelema ainult keskkonnakaitsjad, loodushuvilised ja keskkonnaalased organisatsioonid. Et tagada lendoravate säilimine Eestis metsades, on vaja soetada esiteks nende uurimiseks ja jälgimiseks vajalikke tehnilisi aparaate, kuid need on väga kallid. Samuti uuringute ja seirete 14 läbiviimine on kulukas. Riigieelarves ei ole eraldi spetsiaalset lendorava kaitseks eraldatud mingit teatud rahasummat, aga kindlasti tuleks kasuks kui lülitada lendorava kaitseks vajalikud ressursid riigieelravesse. Eestimaa Looduse Fondi kogutud annetused eraisikute ja ka ettevõtete poolt on olnud suureks abiks probleemi lahendamisele ja uurimisele. On näha, et
majanduslikult elujõuliselt majandatavatest metsadest. Lendoravat saad toetada ka riputades enda kodulehel lendorava bänneri! Lendoravate hävimine Eestis on üleriigiline probleem, millega ei peaks tegelema ainult keskkonnakaitsjad, loodushuvilised ja keskkonnaalased organisatsioonid. Et tagada lendoravate säilimine Eestis metsades, on vaja soetada esiteks nende uurimiseks ja jälgimiseks vajalikke tehnilisi aparaate, kuid need on väga kallid. Samuti uuringute ja seirete 14 läbiviimine on kulukas. Riigieelarves ei ole eraldi spetsiaalset lendorava kaitseks eraldatud mingit teatud rahasummat, aga kindlasti tuleks kasuks kui lülitada lendorava kaitseks vajalikud ressursid riigieelravesse. Eestimaa Looduse Fondi kogutud annetused eraisikute ja ka ettevõtete poolt on olnud suureks abiks probleemi lahendamisele ja uurimisele. On näha, et
Liigi kaitse eesmärgiks on tavaliselt liigi säilitamine ning piisava arvukuse saavutamine. Lahendusteks on kaitse ja teadmata andmete uurimine. Kõige loogilisem lahendus, mis võimaldab arvukust hoida on konkreetsete elupaikade kaitse. Kuna on suur hulk seniteadmata pesapaikade kaitse on raskendatud, siis tuleks tähelepanu pöörata nende otsimisele. Ennetavaks meetmeks on pesametsade (soometsad) kaitsmine. Kui kehtestatakse seadusi ja piiranguid, siis tuleks pidada kontrolli. Seirete teostamine on üksvõimalustest. Seiretes uuritakse liigi arvukust kui ka sigimisedukust. Kuna hübrideerumine on üheks ohualdiks, siis on selle uurimine vajalik. Kuna hübridiseerimine on looduslik ohutegur, siis sellel on raske leida sobivat lahendust. Üheks uurimis meetmeks on rõngastamine, mis annab linnu tegevusest põgusa ülevaate, Eestis on kolm suur-konnakotkast rõngastatud (Ann, Mart, Juku). Liigi kaitsega on tegeletud ning uusi kaitsemeetmeid ei ole pakkuda. Eesmärgid on
Muuga sadamas on teostatud iga aastast merekeskkonnaseiret alates 1995. aastast. Seire eesmärgiks on jätkuvalt hinnata sadama tegevusest tulenevat mõju ning eelnevatel aastatel teostatud täite- ja süvendustööde järgset mõju põhjaloomastikule, taimestikule, kalastikule ja lähipiirkonna rannaprotsessidele. Seoses Saaremaa sadama ehitusega teostati Saaremaa sadama ehitusjärgset merekeskkonna ja linnustiku seiret. Seirete peamiseks eesmärgiks oli hinnata sadama tegevusest tulenevat mõju keskkonnale Küdema lahes, mis on rahvusvahelise tähtsusega linnuala ning Natura 2000 Küdema lahe hoiuala. Eksperdid on järeldanud, et Saaremaa sadama mõju Küdema lahe linnustiku, loomastiku, taimestiku kooslustele ja rannaprotsessidele praktiliselt puudub. Tänu ASi Tallinna Sadama tõsisele suhtumisele seirekohustuse täitmisesse on Küdema lahe akvatoorium üks paremini uuritud linnustikuga merealasid Eestis. 3
annaabi.ee 
