plokid, tööstusehituses suuremate/kõrgemate seinte puhul ka 150 mm plokid: Mõõtmed mm Ploki kaal kg Soojajuhtivus Helipidavus dB Tulepüsivus W/mK 100x185x490 6 0,20 35 120min. 150x185x490 9 0,20 35 240min. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 9 Tellistest vaheseinad Tellistest vaheseinad laotakse poolkivi seintena seina paksusega 120mm (mõnikord ka 1/4kivi sein b=88(65)mm). Telliseinad hiljem tavaliselt krohvitakse. Koos viimistluskihiga on seina m2 kaal 200...230kg. Kõrge omakaal ongi tellistest vaheseinte suurimaks puuduseks. Tänu suurele massile on nad väga helipidavad 45...46dB. Vähendamaks tellistest vaheseina omakaalu, on otstarbekas vaheseinte ladumiseks ette näha õõntega telliseid. Seinad laotakse lubi või segamördil M25...50.
Päripäeva liikumisele vastab positiivne väli ja vastupäeva liikumisele negatiivne väli. Põhjendust sellele siiski ei ole, sest pilda reageerib ka ruumis, mis on igaltpoolt topelt ekraniseeritud ja maandatud, mistõttu seal puudub igasugune magnetväli. Veesooned toimivad tegelikult energiakogujatena, mis saadavad välja kahjulikke kiirgusi. Nad mõjuvad kahjulikult rakkude paljunemisele ning inimese tervisele. Veesooni võib ette kujutada nähtamatute seintena, mille kahjulikku mõju on meditsiiniliselt põhjalikult ja pikka aega uuritud. Looduses võib täheldada veesoonte läheduses kasvavatel puudel sageli haigusi ja väärkasvu. Ioniseeriv ja radioaktiivne kiirgus Looduses kohtab ka radioaktiivset ja ioniseeruvat kiirgust. Seda tekitavad radioaktiivsed ained nagu uraan, plutoonium, toorium. Radioaktiivne kiirgus võib olla tehniline või looduslik. Tehnilist
sellele kahjulikud ( tsemendi ja ubja vesiI) Lehtklaasi kasutus- akna-, fassaadi- ja sisustusklaasina, Valuklaasi kasutus- kirgas klaas mida kasutatakse kohtades, kus lehtklaas ei sobi. Tulekindel, läbipaistmatus jne. Sellest valmistatakse ka peegelklaasi ja armeeritud klaasi Float klaasi kasutus- kasutatakse peegelklaasina, valmistatakse värvituna ja värvlilisena. Klaasprofiilelement- kasutatakse fassaadelementidena ja vaheseintena. Paigaldatakse phe või kahekordsete seintena. Klaasplokid- klaasteliised tehakse suure surve all, võivad olla seest õõnsad või täisklaasist. Mullklaas- mulliklaasi kasutatakse terrassidel, katustel jne. Töötlemismetoodikaga kasutatakse lihvimist, poleerimist jne Karastatud klaas- sellega paranevad tugevusnäitajad, kasutatakse suurt tugevust nõudvates elementides, Lamineeritud klaas- valmsitatakse kahest või enam klaaslehest, tugevam võrreldes tavalise klaasiga, kasutatakse kohtades, kus klaasi purunemis oht on suur.
sellele kahjulikud ( tsemendi ja ubja vesiI) Lehtklaasi kasutus- akna-, fassaadi- ja sisustusklaasina, Valuklaasi kasutus- kirgas klaas mida kasutatakse kohtades, kus lehtklaas ei sobi. Tulekindel, läbipaistmatus jne. Sellest valmistatakse ka peegelklaasi ja armeeritud klaasi Float klaasi kasutus- kasutatakse peegelklaasina, valmistatakse värvituna ja värvlilisena. Klaasprofiilelement- kasutatakse fassaadelementidena ja vaheseintena. Paigaldatakse phe või kahekordsete seintena. Klaasplokid- klaasteliised tehakse suure surve all, võivad olla seest õõnsad või täisklaasist. Mullklaas- mulliklaasi kasutatakse terrassidel, katustel jne. Töötlemismetoodikaga kasutatakse lihvimist, poleerimist jne Karastatud klaas- sellega paranevad tugevusnäitajad, kasutatakse suurt tugevust nõudvates elementides, Lamineeritud klaas- valmsitatakse kahest või enam klaaslehest, tugevam võrreldes tavalise klaasiga, kasutatakse kohtades, kus klaasi purunemis oht on suur.
plokkidest (Fibo3). Keramsiitplokkidel on jämepoorne struktuur, keraamiline täitematerjal ja suhteliselt madal soojusjuhtivus: kõrge tulekindlus. Vaheseinad tuleb parema helipidavuse saavutamiseks laduda: Täis horisontaal ja vertikaalvuugiga Tingimata krohvida ja pahteldada. Tellistest vahesein: Tellisest vaheseina võib laduda: Silikaattellistest Keraamilistest tellistest Õõnestellistest Täistellistest Võib laduda massiivsete seintena või kahekihiliste seintena, vahel mineraalvill + õhuvahe. Seinad eraldada vahelaest: põrandast ja laeplaadist elastse vahetäitega ja mastiksiga. Kergseinad: Ehitatakse karkassile sammuga 600 mm (400mm või 450mm) Karkass võib olla puidust või plekkprofiilist. Kaetud ühelt või kahelt poolt ehitusplaatidega: Kipsplaat Tsementkiudplaat Puitlaastplaat Vineer Ühekihiline plaat: Kipsplaadid kinnitatakse kruvidega nii, et plaadi ja põranda/lae/seina vahele jääks 7-10mm suurune vahe
vaheseinad eluhoonetes: 1) tubade vahelised vaheseinad 2) korterivahelised vaheseinad 3) abiruumide vahelisedvaheseinad Vaheseinad võivad olla: 1) kohtkindlad 2) teisaldatavad: a) voldikseinad b) lükandseinad Vaheseinad ehitatakse:a) paneelidest (keramsiitbetoonist)b) tükkmaterjalidest vaheseinaplaatidest,tellistest, väikeplokkidestc) puit-või terassõrestikseintena 45. Telliskonstruktsioonis vaheseinad. Tellistest vaheseinad laotakse pool-kivi seintena seina paksusega 120mm (mõnikord ka 1/4-kivi sein b=88(65)mm). Telliseinad hiljem tavaliselt krohvitakse. Koos viimistlus-kihiga on seina m2 kaal 200...230kg. Kõrge omakaal ongi tellistest vaheseinte suurimaks puuduseks. Tänu suurele massile on nad väga helipidavad -45...46dB. Vähendamaks tellistest vaheseina omakaalu, on otstarbekas vaheseinte ladumiseks ette näha õõntega telliseid. Seinad laotakse lubi-või segamördil M25...50.
annaabi.ee 
