moodustumine. · Joonis lk 114 + tv joonis 12 83. Kõhukelme, kinnistid, väike- ja suursarvik. · Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Ta sisaldab rohkesti elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga mesoteeliga. Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim seinmiseks ehk parietaalseks, kõhuõõne elundeid katvat kõhukelmet aga sisusmiseks ehk vistseraalseks. Need on ühtse serooskesta osad, mis lähevad üksteiseks üle. Kõhukelmeõõs ehk peritoneumiõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. Kõhukelme moodustab duplikatuure, mis esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena. · Kinnistite abil kinnitub peensool (v
PNG Kõhuõõne elundid võivad paikneda vistseraallestme suhtes 3 asendis Tartu Tervishoiu Kõrgkool 10 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond 1. kõhukelmesiseselt e. intraperitoneaalselt s.t. täielikult ümbritsetuna vistseraalsest kõhukelmest, mis kinnistina läheb üle seinmiseks peritoneumiks. Need elundid nagu ripuvad kinnisti abil kõhuseina küljes ja on liikuvad. Nende veresooned paiknevad kinnisti kahe lestme vahel. (magu, tühi- ja niudesool, risti- ja sigmakäärsool, maks (peaaegu), umbsool ja ussripik) 2. poolkõhukelmesiseselt e.mesoperitoneaalselt (ülenev ja alanev käärsool, sapipõis, kusepõis) 3. kõhukelmeväliselt e.ekstraperitoneaalselt s.t. ainult nende eesmine pind on kaetud
JA VÄIKESE RASVIKU ● Suurrasvik OMENTUM MAJUS - algab mao suurelt kõverikult - katab põllena siseelundeid eest ● Kõhukelmeõõs - kõhukelme kahe lestme (parietaallestme ja vistseraallestme) vahel Kõhuõõne elundite paiknemine vistseraallestme suhtes 1. kõhukelmesiseselte INTRAPERITONEAALSELT - täielikult ümbritsetuna vistseraalsest kõhukelmest, mis kinnistina läheb üle seinmiseks peritoneumiks - elundid nagu ripuvad kinnisti abil kõhuseina küljes ja on liikuvad - elundite veresooned paiknevad kinnisti kahe lestme vahel - magu, tühi- ja niudesool, risti- ja sigmakäärsool, umbsool ja ussripik - maksa katab perituneum peaaegu täielikult, kinnitades ta diafragma alumisele pinnale 2. poolkõhukelmesiseselte MESOPERITONEAALSELT - ülenev ja alanev käärsool, sapipõis, kusepõis 3
Pärasoole limaskest moodustab piki- ja ristikurde. ülesanded: lagundamine bakterite abil, bakteriaalne lagundamine, soole sisu kääritamine ja vee ja mineraalsoolade tagasiimendumine, väljaheidete moodustumine 84) Kõhukelme (seinmine sisustamine, kõhukelmeõõs) Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Sisaldab elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga – mesoteel. Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim. seinmiseks e. parietaalseks, kõhuõõne elundeid katvat kõhukelmet aga sisusmiseks e. vistseraalseks. Kõhukelmeõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. 85) Kõhukelme duplikatuurid (kinnistid, suurrasvik) Kõhukelme moodustab duplikatuure, mis esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena.
7) proksimaalne (proksimalis) kerele lähemal asetsev (kasutatakse jäsemete osade kirjeldamisel) 8) distaalne (distalis) kerest kaugemal asetsev (kasutatakse jäsemete osade kirjeldamisel) 9) eesmine anterior 10) tagumine posterior Serooskest Keha õõnsusi ja organeid katab serooskest, millel on olenevalt kohast ja organist ajalooliselt kujunenud erinevad nimetused: · Rinnaõõnt katab rinnakelme e pleura · Kõhuõõnt katab kõhukelme e peritoneum, mis jaguneb ka sisusmiseks ja seinmiseks lestmeks. · Südame välimiseks kestaks on epikard e perikardi sisemine leste, mida ümbritseb perikardiaalõõs. Seda omakord katab perikardi välimine leste. Organite ehitusprintsiibid · Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks · Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid Kompaktsed e näärmelised organid · Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga
annaabi.ee 
