h - korruse puhaskõrgus; n - vähendustegur, kus n = 2, 3 või 4 sõltub seina kinnitustingimustest. 2) Vähendusteguri n võib võtta : a) seinale, mis on alt ja ülalt seotud mõlemale poole seina ulatuva raudbetoonvahelae või katusega või rb vahelaega ühelpool seina, mis toetub seinale 2/3 seinapaksuse ulatuses, kuid mitte vähem kui 85 mm. 2 = 0,75, kui koormuse ekstsentrilisus seina ülaserval on suurem kui 0,25 seinapaksust, siis 2 = 1.0, b) seinale, mis on alt ja ülalt seotud mõlemale poole seina ulatuva puitvahelae või katusega või puitvahelaega ühelpool seina, mis toetub seinale vähemalt 2/3 paksuse ulatuses, kuid mitte vähem kui 85 mm 2 = 1.0, kui koormuse ekstsentrilisus seina ülaservas on suurem kui 0,25 seinapaksust, siis 2 = 1.0,
u= e . 23 - 37 mk t Seina saledus h ef h = , t ef kus hef leitakse valemiga (2.19) hef = nh. Vastavalt jaotise 2.4.2.3.3 alapunktile a) tuleks võtta 2 = 1,0. a) seinale, mis on alt ja ülalt seotud mõlemale poole seina ulatuva raudbetoonvahelae või katusega või raudbetoonvahelaega ühelpool seina, kui koormuse ekstsentrilisus seina ülaserval on suurem kui 0,25 seinapaksust, siis 2 = 1,0; ekontroll =0,25*0,51=0,1275 m < e =0,17 m. Seega hef = 1,0x2,48 = 2,48 m. Seina arvutuspaksus on j 2.4.2.4 alusel ühekihilise seina puhul tef = t. Seina saledus h = 2,48/0,51 = 4,86. Ekstsentrilisus seina keskkohal emk = em + ek 0,05 t , kus Koostas N.N 2011 26 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022
Laia sisesoont treitakse algul risti-, seejärel pikiettenihkega. Sisesoone laiust ja kaugust ava otsast kontrollitakse nihiku või sablooniga. Soone läbimõõt tehakse kindlaks seinapaksuse mõõtmise teel. Esmalt võetakse välistastriga seinapaksus a enne treimist ja kantakse üle joonlauale. Nüüd viiakse tastri üks kombits soone põhja, muutmata seejuures kombitsate asendit, teine kombits näitab siis puksi välispinnale asetatud joonlaual soone koha seinapaksust. Soone läbimõõt arvutatakse valemiga : d = D 2h, kus D on puksi välisläbimõõt. Täpsemalt saab soone läbimõõtu mõõta nihikuga, millel on erimokad.Nihikul loetud mõõtmele a tuleb lisada kaks mokapaksust. D = a + 2h. Treimisel kasutatavad määrde ja jahutusvedelikud. Metallide treimisel eraldub suurel hulgal soojust. Lõikepiirkonna kõrge temperatuur kiirendab tera kulumist ja halvendab töödeldava pinna kvaliteeti.
d Haardetegur K = 1,5 ... 3. Hõõrdetegur f = 0,08 – presskoostamisel ja f = 0,14 – termokoostamisel. Arvutusliku pindsurve kaudu määratakse liite arvutuslik ping Narv. Selleks kasutatakse Lamei võrrandit paksuseinaliste silindrite arvutamiseks (silindrit loetakse paksuseinaliseks, kui selle keskmine läbimõõt ületab seinapaksust mitte rohkem, kui viis korda) d dS C C N arv pd 1 2 , E1 E 2 dV 79 2 2
ning krohvikihtide karboniseerumine aeglustatud. Näiteks 2,5 cm paksuse krohvikihi karboniseerumisprotsess normaaltingimustes kestab ca. 28 päeva. Lubivärviga viimistlemisel on see nõue eriti tähtis. Kui soklikorruse sisetööd planeeritakse tihedama ajagraafikuga (loomulik müüritiste väljakuivamine peale hüdroisolatsioonitööde teostust – niiskusallika likvideerimist - normaaltemperatuuril (18-20 C) ja normatiivsel õhuvahetusel ca 1 cm seinapaksust 1 nädal, on soovitatav keldri seinte kuivatamisel kasutada ELMATEC mikrolaine kiirkuivatusmeetodit. Joonis 13.7 Keldri veetõke muutuva (võib tõusta kuni taldmikuni) pinnasevee taseme korral. Kuivatites kasutatavad mikrolained (lainepikkusega 0,3…30 cm, sagedusel 2,5 GHz) mõjutavad märjas konstruktsioonis olevaid veemolekule. Mikrolaine poolt põhjustatud pöörlemine hakkab töötama vee molekulide vaheliste jõudude vastu: molekulide vahel
annaabi.ee 
