16 saj. lisati pikihoonele erakordselt kõrge 8- tahuline läänetorn. Torn oli kohandatud tulirelvadele ja täitis sõjalise valvepunkti ülesandeid. Väike-Maarja_ sarnane Haljala kirikuga, rajati 15 saj lõpul. Avaralt mõjuv 3-lööviline kodakirik. Kirikul on idas ruudukujuline koor ja läänes tallinlik 4-nurkselt alusmüüritiselt tõusev 3-tahuline sihvakas torn. 2-l pool torni on pikihoone lääneseinas sissekäigu kaitseks avarad laskekambrid. Seinakonsoolid viitavad tallinna ja järvamaa mõjule. Lõuna-Eesti hilisgooti kirikud: Arengu üldpilt on monotoonsem ja tagasihoidlikum kui P.E.-s. Tartu osatähtsus jäi nüüd tagasihoidlikumaks. Kirikud olid kas ümberehitatud või varemeis. Maakirikute arengus juhtivat positsiooni ei saavutatud. Tartu märkimisväärseks saavutuseks on toomkiriku juures tehtud ümberehitused. Pikihoone lõunaküljele lisandus uus, arvult 5-s lööv, mis ehitati kabellöövina
a paiku ümber kolmelööviliseks kodakirikuks. Samal etapilt rajati ilmselt ka koori edelanurka müüritrepp. Kesklöövi kuplitaolised ja külglöövides pikaks venitatud ristvõlvid on laotud tellistest ja paekivist. Domikaalõlve kandvad ümarpiilarid moodustavad laias kesklöövis ruudukujulise põhiplaaniga võlvikud. Nende kapiteelid on kaunistatud madalrelieefis teostatud lehtedega. Ainukordselt on Järvamaal kasutatud kilpkaari. Raiddetailidest on veel huvitavad seinakonsoolid inimpeadega. [1;2] Kuna kiriku torn, kui oluline arhitektuuriline detail, on ehitatud Euroopas kuni 16. sajandini valitsenud gooti stiilist märgatavalt hiljem, klassifitseeritakse see neogooti stiilina. Esimene puidust torn ehitati kirikule alles 1741. aastal, kivitorn valmis aga aastatel 18651867 arhitekt J. G. Mühlenhauseni projekteerimisel. 1941. aasta sõjasuvel jumalakoda oma torni küll kaotas, kui selle purustas Türit piiranud Saksa suurtükipatarei
ruumi ning nende peale peidetud varakambri ja kerishüpokausti küttekeldriga vahekorrus. Peakorrusele koondatud esindusruumidest on ehituskunstiliselt silmapastvaim kogu lääne poolset osa hõlmab kodanikesaal- 8-tahulistele saledatele piilaridele toetuvad kõrgete servjoonvõlvidega 2-lööviline ruum, mille loode võlvikusse tõuseb sirge peatrepp. Mitmeosalise profileeringuga vööndkaared, ristikujulise põiklõikeda kapiteelid, trapetsilised seinakonsoolid ja põja seina kõrgete akende lintvuugistikuga taidpalendid on Tallinna hilisgootikale tüüpilised. Ida poolne raesaal on laia vööndkaarega kaheks 8-osalise servjoonvõlviga kaetud võlvikuks jaotatud piklik ruum, mida põhja seinast valgustavad kolm akent, neist keskmine teistest kõrgem. Ilmelt lihtsad on raesaaliga külgnev endine köök ja kämmerei. Praeguse hoone koht on varem jagunenud erinevate ehtistega väiksemateks kruntideks. Nende baasil
peidetud varakambri ja kerishüpokausti küttekeldriga vahekorrus. Peakorrusele koondatud esindusruumidest on ehituskunstiliselt simapaistvaim kogu läänepoolset osa hõlmav kodanikesaal kahele kaheksatahulistele saledatele kalasabamustrilistele piilaritele toetuvate kõrgete servjoonvõlvidega kahelööviline ruum, milles on sirge peatrepp. Mitmeosalise prifileeringuga vööndkaared, ristikujulise põiklõikega kapiteelid, trapetsilised seinakonsoolid ja põhjaseina kõrgete akende lintvuugistikuga raidplaendid. Kodanikesaali lõunaseinas oli kaks seestpoolt suletatavat profatti ehk käimlakambrit kuna põhiliselt kasutati saali pidulikel puhkudel ning teatavasti kaasnes söömingutega ka kõvasti joomist. Raekoja kõige tähtsam ruum oli aga raesaal ehk dornse, mis võrreldes eeskojaga oli veidi madalam ja ametlikum. Kahelöövilise saali võilvide tippe kaunistasid kaks ümarata ornamendiga päiskivi, mille kaudu sai saali tuulutada
ja Mustpeade majast (Pikk 26) ning nende vahel olevast väiksemast viilkatusega hoonest. Olavi gildi algselt suurest hoonetekompleksist (ehitatud 1402-1422) on säilinud tänaseks kahekorruseline suure saaliga kõrge kelpkatusega maja. Olavi saal on hilisgootikale iseloomulikult kahelööviline, 16 Mustpeade maja Olavi saal. Mustpeade Maja kuut võlvi toetavad kaks kaheksatahulist piilarit, millel profileeritud baasid ning seinakonsoolid. Saal on kaetud paarismõikaliste roiete ja roosimotiiviliste päiskividega kujundatud tähtvõlvidega. Saal on ühendatud kõrvalhoonega. All on täies ulatuses kelder, mille servjoonvõlve kannavad massiivsed neljatahulised piilarid. Gildisaalil on raidraamistuses aknad. Olavi gildi hoonet ja Mustpeade maja ühendab teravnurkse viiluga hilisgooti hoone, millel on alles 15 Mustpeade maja Valge saal. Foto: Mustpeade Maja
annaabi.ee 
