Kinnitati hümniks V. Kudirka "Isamaalaul", riigilipp (kollane-rohleine-punane) ja riigivapp (Punane vapikilp, millel on valge ratsarüüter, käes mõõk ja ristiga kilp). 1. augustil 1922. aastal Asutav Seim võttis vastu põhiseaduse, mille järgi valiti piiratud võimuga president parlamendi poolt kolmeks aastaks. Täidesaatev võim kuulus peaministrile ja valitsuskabinetile, kõrgeim võim kuulus kolmeks aastaks valitud parlamendile ehk Seimile. Asutav Kogu ratifitseeris Leedu esimese olulisema välislepingu - Moskva rahu, mis oli Leedu jaoks õiguslik alus. Järgmiseks tähtsamaks aktiks oli maareform ja rahareform. Poliitiline elu: Parempoolse tiiva moodustasid Kristlik-Demokraatlik Partei (LKDP), Talurahvaliit ja Tööliste Föderatsioon. Keskel paiknes: Rahvuslik Progressipartei (LRP) - A. Smetona, J. Basanavicius, M.Ycas; Suur toetus Leedu armee ohvitseridelt (Alles 1926. aastal pääsesid parlamenti). 1924
1697.a asendas poola keel ametlikult suurvürstiriigi riigikeelena senise ruteeni keele. - Leedu suurvürsti ja Poola kuninga võim hakkas pärast Jagelloonide dünastia pärijateta Zygmnut Augusti surma 1572. aastal hääbuma. - 1573. valiti Poola-Leedu kuningaks Charles IX vend Henri Valois. Henryki artiklid- kuningas peab austama usuvabadust ja kutsuma Seimi kokku vähemalt kord kahe aasta jooksul. Õigus kuulutada sõda ja kehtestada makse kuulus Seimile. Valitsemine kestis vaid mõne kuu, sest pöördus tagasi Prmaale pärast oma venna surma, et siis troon pärida. - Poola-Leedu trooni ümber käis suur võitlus. Uueks suurvürstiks ja kuningas sai ungarlasest Transilvaania vürst STEFAN BATORYLE. Ta oli väga sõjakas, võttis ette sõjakäigu Moskvale. Tormakas BATORYLE asus 1581.aastal piirama Pihkvat, ning sundis Ivani aasta hiljem rahu paluma ja loovutama kõik oma Liivimaa hõivatud alad
Läti Parlamentaarne vabariik, unitaarriik. Parlament (Seim) valitakse 4 aastaks, on 100-liikmeline. President valitakse Seimi poolt samuti 4 aastaks vähemalt 51 saadiku poolthäälega. Teda võib tagandada Seimi 2/3 enamusega. President kuulutab seadusi välja ja määrab valitsuse moodustaja. Leedu Parlamentaarne vabariik, unitaarriik. U 80 % elanikest on leedulased. Iseseisvus kuulutati välja juba enne N Liidu lagunemist. Kasutatakse enamusvalimiste süsteemi. Seadusandlik võim kuulub Seimile. Seimi 141 saadikut valitakse 4 aastaks. Valitsus kannab Seimi ees poliitilist vastutust. President valitakse otsestel valimistel absoluutse häälteenamuse põhimõttel 5 aastaks, tema ülesannete ring on laiem kui Eestis. 10 Rootsi Parlamentaarne kuningriik, unitaarriik. Parlamendis (Riigipäev e Riksdag) on 349 liiget, valitakse 3 aastaks. Erakonna registreerimisel on nõutav vähemalt 1500 liikme olemasolu. Riigipäev on üsna killustatud
Moskva suurvürstiriigi taotlus ,,esiisade pärandusele" vallandas kestvad sõjad Leeduga, sundides viimast lähenema Poolale. Varauusaja alguses valitsesid Poolat Leedu päritolu jagelloonid, kes olid samaaegselt (kuni 1526) ka Tsehhi ja Ungari troonil. Riigikorralduselt oli Poola erandlik kogu Euroopas. Siin koondus aristokraatia ja alamaadel (szlachta) ühiselt tugeva kuningavõimu vastu, mis tagas Euroopas ainulaadsed aadlivabadused ja privileegid. Kõrgem võim riigis kuulus seimile, mis koosnes kõrgaadlit esindavast senatist ning szlachta't esindavast saadikutekojast. Alates 1505. aastast oli kõigil seimi saadikutel vetoõigus: piisas ühest püsti tõusnud saadikust, kes ütles veto või nie pozwalam, et jätta arutatav seaduseelnõu vastu võtmata. Kõik kuninga korraldused vajasid seimi heakskiidu. Sisuliselt kehtestus Poolas vabariiklik riigikord. 16. sajandi esimesel poolel võimul olnud kuningas Sigismund I Vana valitsusaega [150648] on
Läti Parlamentaarne vabariik, unitaarriik. Parlament (Seim) valitakse 3 aastaks, on 100-liikmeline. President valitakse Seimi poolt samuti 3 aastaks vähemalt 51 saadiku poolthäälega. Teda võib tagandada Seimi 2/3 enamusega. President kuulutab seadusi välja ja määrab valitsuse moodustaja. Leedu Parlamentaarne vabariik, unitaarriik. U 80 % elanikest on leedulased. Iseseisvus kuulutati välja juba enne N Liidu lagunemist. Kasutatakse enamusvalimiste süsteemi. Seadusandlik võim kuulub Seimile. Seimi 141 saadikut valitakse 4 aastaks. Valitsus kannab Seimi ees poliitilist vastutust. President valitakse otsestel valimistel absoluutse häälteenamuse põhimõttel 5 aastaks, tema ülesannete ring on laiem kui Eestis. Rootsi Parlamentaarne kuningriik, unitaarriik. Parlamendis (Riigipäev e Riksdag) on 349 liiget, valitakse 3 aastaks. Erakonna registreerimisel on nõutav vähemalt 1500 liikme olemasolu. Riigipäev on üsna killustatud.
rolli asjade juhtimistel , küll hakkasid kooskäima üleväina hertsogkonnad aadlimaapäevad. Maapäev poolapäeraselt Seimik., kohaliku aadli esindajatest koosnes. Lisaks aadlile võisid saata seinikule oma esindajad ka suuremad linnad.Riia, võnnu ,pärnu ja tartu. Seimikud vüiasid arutada kõikide küsimuste üle mida kuningas oli esitanud seimikule, seimikud said arutada ka kohapealseid probleeme ja teha lahendamiseks kuningale ja üleriiklikule seimile ettepanekuid. Roll oli neil suur, Aadlikud said õiguse osaleda üleriiklikuse poola seimil ja kuninga valimisel, nende samade privileegidega sisuliselt jäi püsima pärisorjus, talupojad kuulusid ikka mõisinikutele, kohtuvõim oli ka mõisinikute käes.samas on Stefan Batori olevat korduvalt rõhutanud et liivimaa taulpojad tuleks vürdustada poola ja leedu talupoegade õigusega. Mitte ainult ei nõudnud seda , vaid tema poolt algatatud asjad aitasid leevendamisele kaasa
annaabi.ee 
