olid nad ome huvide kaitseks valmis ka sõda pidama. Läänemere äärsetele riikidele oli Hansa laevastik ohtlik vastane. XIV sajandi keskel kujunes välja Hansa Liidu võimuorgan - hansapäev. See toimus tavaliselt Lübeckis. Sinna oled kohustatud tulema kõikide tähtsate hansaliitude esindajad. Niisugustel kokkusaamistel otsustati liidu jaoks olulisi küsimusi. Hansapäevadel vastuvõetud otsused olid kõikidele liidu linnadele kohustuslikud. Kuidas Läänemerel seilati ? XII sajandil olid Läänemerel sõitnud vaid madalad, vikingilaeva moodi alused. Neil oli peal üks puri, kuid laev võis sõita ka aerude abil. Niisugused laevad olid kiired ning nendega võis randuda ka madalas vees. Üsna kerge vaevaga sai neid kaldale tõmmata. Kauba vedamiseks ei olnud nad ometi otstarbekad, sest laevadele mahtus vähe kaupa. Hansaajal ilmusid Läänemerele uut tüüpi laevad - koged. Need olid juba tõelised kaubalaevad.
Nii juhtus ka seal. Edmond puges abee asemele laibakotti ja lasi end välja viia. Kuid Edmond ei teadnud, et Ifi kindluse surnuaed oli meri. Talle seoti jalgade külge 36 naelane pomm ja visati merre. Tal õnnestus siiski pääseda ja ta ujus ühele saarele. Seal jõi ta tormivett ja veetis ka tormise öö. Järgmisel päeval leidis ta endale uued seltsilised...... “Giovane Amelia” oli salakaubavedajate laev. Nad vedasid idamaade kaupu Prantsusmaale ja Itaaliasse. Seal tööd saades seilati Livernosse, kus Edmond sai käia habemeajaja juures. Järgmisel reisil jäädi pidama Monte-Cristo saarel. Just sellele saarele oli maetud Spadade varandus. Edmond vigastas jalga ning jäi saarele ja asus varandust otsima.... Lõpuks ta leidis koopad, mis olid kahe rahnu poolt blokeeritud. Ta kasutas talle jäetud püssirohtu esimese kivi lõhkamiseks ja hoova abil sai ta koopasse sisse.... Seal ekseldes avastas ta ka varanduse. Varanduse kirstus oli kolm laegast: üks
Hakati tegelema kaubandusega, mitte enam rüüsteretkedega (karusnahad, vaha, mesi ja orjad) 1 Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade ajalugu I 09.10.2011 Katrin Kampura 5. Milliseid piirkondi rüüstati ja miks? Enamasti seilati mööda jõgesid ja rannaäärt, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset linna Antverpenit. Vallutusretkedel käidi ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel. Kaugeim koht Läänemere teed sõites oli Kreeka. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja
Peliasele oli oraakel ennustanud, et ta sureb sugulase käe läbi ja et ta peab kartma neid, kel 1 sandaal jalas. Ühel päeval ilmuski selline, ent muidu uhke ja kuninglik, linna. Keegi ei teadnud, kes too on, ent mees nõudis kuningatrooni endale. Pelias lubas trooni siis anda, kui mees toob tagasi kuldvillaku. Meheks oli Iason ning loomulikult läks ta villakut otsima. Kr noormehed tahtsid temaga kaasa tulla.(Herakles, Orpheus, Kastor, Polydeukes, Achielluse isa Peleus..) Laev, millega seilati oli `Argo' 1. peatus: Lemnose saar. Seal elasid ainult naised, kes võtsid argonaudid lahkelt vastu ning kinkisid neile varustust. Pärast Lemnoselt lahkumist jättis Herakles sõbrad maha, sest oli kaotanud oma sõbra ja relvakandja Hylase, kuna too oli uppunud veenümfi pärast. 2. seiklus: Harpüiad. Randumispaigas oli seiklejatel ees vana tudike Phineus, keda piinasid harpüiad (lendavad olevused, kõverate nokkade/küünistega, nende hais tegi kõik haigeks).
Peliasele oli oraakel ennustanud, et ta sureb sugulase käe läbi ja et ta peab kartma neid, kel 1 sandaal jalas. Ühel päeval ilmuski selline, ent muidu uhke ja kuninglik, linna. Keegi ei teadnud, kes too on, ent mees nõudis kuningatrooni endale. Pelias lubas trooni siis anda, kui mees toob tagasi kuldvillaku. Meheks oli Iason ning loomulikult läks ta villakut otsima. Kr noormehed tahtsid temaga kaasa tulla.(Herakles, Orpheus, Kastor, Polydeukes, Achielluse isa Peleus..) Laev, millega seilati oli ‘Argo’ 1. peatus: Lemnose saar. Seal elasid ainult naised, kes võtsid argonaudid lahkelt vastu ning kinkisid neile varustust. Pärast Lemnoselt lahkumist jättis Herakles sõbrad maha, sest oli kaotanud oma sõbra ja relvakandja Hylase, kuna too oli uppunud veenümfi pärast. 2. seiklus: Harpüiad. Randumispaigas oli seiklejatel ees vana tudike Phineus, keda piinasid harpüiad (lendavad olevused, kõverate nokkade/küünistega, nende hais tegi kõik haigeks). Rauk teatas, et teda
Teel oli Odysseusele vastu Hermes. Hermes andis Odysseusele võlurohtu, mille abil mees ei muutunud seaks. Kirke armus Odysseusse kohe ning muutis mehe käsul maakuulajad taas meesteks. Kirke muutus väga lahkeks, nii et mehed veetsid tema juures aega terve aasta. Kui lõpuks oli aeg lahkuda, kasutas Kirke oma nõiavõimu nende huvides. Kirke uuris välja, mida meestel tuleb teha, et tervena koju jõuda. Neid asju oli väga palju, nii et ajas hirmu nahka. Kõik asjad said ometigi tehtud ja seilati edasi. Odysseuse laev möödus sireenide saarest. Sireenid oli hurmavad lauljad, kelle hääl pani unustama kõik muu. Odysseus rääkis oma meestele samuti sireenidest ja ütles, et ainus võimalus on meestel kõrvad vaha täis toppida. Tema ise aga tahtis sireenide häält kuulda ja käskis ennast meestel väga kõvasti masti külge kinni siduda. Läheneti sireenide saarele, kõik peale Odysseuse jäid sireenide laulu suhtes kurdiks.
Raha talude väljaostmiseks saadi peamiselt linakasvatusest. Suurimaks tuluallikaks oli Põhja-Eesti talurahvale kartulikasvatus Üle kogu Eesti rajati põllumeeste seltse, mis pidid talurahva hulgas eesrindlikku põllupidamist tuvustama. Laevaehitus ja meresõit Peamisteks laevaheitus keskusteks kujunesid Häädemeeste ja Laahemaa- ehitati peamiselt purjekaid Seilati Riiga (kive ja küttepuitu), Peterburi (kirpsi), sõideti ka Soome Rootsi vahet. Metskaptenid- ilma hariduseta meremehed- Enn Uuetoa. Suurim sissetulek tuli salakaubandusest- soome anti vilja, saadi soola mis 4 korda eestis kallim oli. Mitmel pool eestis asutati merekoole millest tuttum oli Heinaste merekool 1864. Väljarändamine
annaabi.ee 
