Alalise armee peamiseks komplekteerimisviisiks jäi endiselt vabatahtlike värbamine, hiljem lisandus sellele sundvärbamine. Kuid värbamist korraldas nüüdsest juba riik mitte enam eraettevõtja. Lisaks värbamisele rakendati sõjaväekohustust. Sõjaväeteenistusse astuti mitmetel motiividel. Paljudele pakkus armee elatist ajal, mil tsiviilelu seda ei võimaldanud. Kuid väeteenistusse mindi ka näiteks soovist muuta senist elukorraldust või lihtsalt seiklushimust. Valdav enamik mehi sattus sinna siiski majanduslikel põhjustel sõjavägi andis võimaluse äraelamiseks. Ka alaline armee jagunes endiselt kolmeks väeliigiks: jala-, ratsa- ning suurtükiväeks. Täägi kasutusele võtuga kadusid piigid kasutuselt ja jalaväe relvastus ühtlustus. Ratsavägi jagunes kolmeks: raskeratsaväeks, keskmiseks ratsaväeks ja kergeratsaväeks. Suurtükivägi oli ka alalise armee algusaastatel eraettevõtjate pärusmaa, kuid hiljem läks seegi riigi kätte.
oma eesmärkide realiseermisel. Lõpuks loobus riik eraettevõtjate vahendusest sõjaväe suhtes ning asus ise sõjaväge korraldama. Alalise armee peamiseks koplekteerimisviisiks jäi ikkagi vabatahtlike värbamine, hiljem lisandus sundvärbamine. Tuli ka ette võidetute sõjaväkke värbamist. Sõjaväkke astuti erinevatel põhjustel. Paljudele pakkus armee elatist. Sõjaväkke mindi ka seiklushimust ja muidugi ka selleks, et saaks hõlpsamini ära elada. Teenistusse võeti lepingu alusel ja suhteliselt pikaks ajaks. Tihtipeale oli nii, et sõdur unustas tsiviilelu ja keskendus elu lõpuni ainult armeele ja sellega seonduvale. Armee jagunes kolmeks väeliigiks: jala-, ratsa- ja suurtükiväeks. Jalavägi oli varustatud piikidega ja musketitega. Jalaväe peamiseks organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement, mis koosnes 2-3 pataljonist
10 Valitsus loobus eraettevõtlikest vahendustest ja asus ise sõjaväge konstrueerima. Sõjavägi muutus riiklikuks institutsiooniks ja eksisteeris nii rahu kui ka sõja ajal. Selle viimine lahingukorda ei vajatud enam pikka aega. Sõjaväe teenistusse mindi aga mitmetel motiividel. Paljudel pakkus sõjavägi elatist mida tsiviilelu ei võimaldanud . Paljud läksid teenistusse ka selleks, et muuta oma elukorraldust või siis lihtsalt seiklushimust . Valdav osa mehi ikka sattus sinna majanduslikel põhjustel, kuna sõjavägi andis võimaluse äraelamiseks. Teenistusse võeti mehed kindla lepingu alusel ja tavaliselt pikemaks ajaks . Mõningad riigid hoidsid mehi teenistuses seni kuni viimased vananevad või muutuvad teovõimetuks. See tähendas et sõdurid kaotasid kõik oma sidemed tsiviileluga ja peamiseks elatusallikaks oli armee. See muutis sõdurit professionaalseks sõjameheks. Suurt rolli hakkas mängima ka taktika ja strateegia
värbamine, hiljem lisandus ka sundvärbamine. Kuid värbamist teostas nüüdsest riik ja mitte enam eraettevõtja. Lisaks värbamisele rakendati mitmel pool riigialamate rekuteerimiseks väeteenistusse ka sõjaväekohustust. Sõjaväeteenistusse astute mitmetel motiividel.Paljudele pakkus ta elatist ajal mil tsiviilelu seda ei võimaldanud. Kuid väeteenistusse mindi ika elu muutmise eesmärkidel või lihtsalt seiklushimust. Valdav enamik mehi sattus sinna siiski majanduslikel põhjustel. Teenistusse võeti mehi kindla lepingu alusel ja suhteliselt pikaks ajaks.Mõningates riikides hoiti mehi armees kuni vanaduseni.See aga tähendas, et sõdur kaotas kontakti tsiviileluga ning tema ainsaks elatusallikaks oli armee. Alaline armee jagunes endiselt kolmeks väeliigiks.Jalavägi oli varustatud piikide ja musketitega
õppeasutuse juures. Oks läks selleks Haapsallu pedagoogilistele kursustele ja selle õpetamise järel läks Läänemaale Massu kooli õpetajaks. Teda mäletatakse kui väga head kooliõpetajat, kes oli maasool. Segatud ka 1905 aasta revolutsioonisündmustesse, ei võtnud küll aktiivselt sellest osa. Tema elukäigus mingil hetkel ta otsustas Massust lahkuda ja minna Venemaale Samara kubermangu, kus oli vana eestlaste asundus ja sinna vajati köster-kooliõpetajat. Ei tea, kas ajendatuna seiklushimust või parematest palgatingimustest, sai temast eesti asunduse köster- kooliõpetaja. Ametis ei saanud olla pikalt, mis seal juhtus, ei ole teada, tugineb kohalike mälestustele. Kui Oks sinna läks, jätkas ta samasuguse kooliõpetajana nagu ta Massus oli olnud. Lühikese ajaga tekkisisd tal konfliktid kohalikega ja õpetamine muutus kaootiliseks ja võimatuks. Oks, keda Massus väga hinnati, muutus veidi põlualuseks. Kui sa paha laps oled, siis tuleb Oks
annaabi.ee 
