piimavesi eraldus. Kohupiim ei tohtinud valmistamisel liiga kuumaks lasta (mitte üle 60 kraadi) muidu võib kohupiim kõvaks minna. Seejärel valatakse kokkutõmbunud hapupiim sõelale ning kurnatakse piimavesi välja. Saadud kohupiim asetatakse kerge pressi alla. 3.1 Traditsiooniline kohupiim 3.1.1 Kohupiima valmistamine happe-laabimeetodil Happe-laabimeetodil valmistatakse rasvast ja väherasvast kohupiima. Segupiim standardiseeritakse, et saada vastav rasva- ja valgusisalduse proportsioon. Segupiim pastöriseeritakse temperatuuril 76-80 kraadi, hoideajaga 15-20 sekundit. Tugevama kalgendi saamiseks ja väljatuleku suurendamiseks võib kasutada kõrgemaid pastöriseerimistemperatuure (85-87 kraadi), sest siis denatureeruvad vadakuvalgud suuremal määral ning jäävad pressimise ajal kaseiinikalgendisse. Kõrgel temperatuuril
happesus tõuseb 1-2 ºTh, osa mitsellide kaltsiumsooladest lahustub. Kõik need muutused parandavad piima kalgendumist. Piima võib valmitada juuretise lisamise kui ka ilma selleta. 22. Juustupiima standardiseerimise võimalused. Kirjelda Kasutatakse tavaliselt spetsiaalseid normaliseerimissõlmi, mis ühendatakse vooluliini separaatoriga standardiseerimine voolus. Selles sõlmes segatakse koor ja lõss sellises vahekorras, et väljuv segupiim oleks vajaliku rasvasuse ja valgusisaldusega. Saab standardiseerida ka lõssi lisamisega täispiimale, siis tuleb arvutada vastavad kogused rasvabilansi alusel. 23. Juustupiima pastöriseerimine. Kirjelda Pastöriseerimisel hävineb põhiosa piima mikrofloorast, millega tagatakse toiduohutus, samas halvenevad piima kalgendumisomadused. Klatsiumisoolad sadestuvad välja, kaseiiniosakeste suurus väheneb, piima happesus väheneb. On vaja enam laapi
Algab isendi tekkimisega ja lõppeb sündimisega. *idulase e. embrüoperiood-5nä. Intensiivne rakkude deferentseerumine ja organite kujunemine.Pannakse alus seedeaparaadile, südamele, neerudele, maksale. *looteperiood(tiinus)-kestab sündimiseni, 32nädalat. Loote kasv kiire. B Lootejärgne periood-sünnist surmani. *vastsündinuperi- kestab sünnist 2..3nä. kujuneb välja termoregulatsioon ja närvisüsteem kohaneb keskkonnatingimustega. *Piimaperi- põhisöödaks ema- või segupiim. Kestab 4..6elukuuni,*puberteedi- e sugulise küpsemise per- al poole aastaselt, kiiresti arenevad suguorganid, tekivad sekundaarsed sugutunnused ja kujuneb välja seksuaalrefleksid. Kehavormid muutuvad soole vastavaks. Kasv kõige kiire *Täiskasvanuperiood- saavad 4..5 aastaselt, suguorganid ja piimanöörmed on saavutanud funktsionaalse täiuse. Sigivad , annavad järglasi, jõudlus suurim. *vananemis e raukumisper- väga individuaalne, sõltub söötmisest ja pidamisest 9
Sellist piima nimetatakse ternespiimaks ehk terneks. Globuliinide ja antikehade sisaldus ternespiimas väheneb iga tunniga. Seepärast on oluline, et vastsündinu saaks ternest võimalikult kiiresti pärast sündi. Vastsündinul kujuneb välja termoregulatsioon. Tiheda karvkattega vastsündinud (vasikad, varsad, talled jne.) kohanevad keskkonnatemperatuuriga suhteliselt kiirest, kuid põrsad vajavad esialgu isegi lokaalset soojendust. Piimaperioodil on noorlooma põhisöödaks ema- või segupiim. Märad ja uted kasvatavad järglased üles oma piimaga. Lehmapiim on vajalik inimtoiduna ja emiste kasutamise intensiivistamiseks võõrutatakse põrsad juba neljanädalaselt, mistõttu vasikatele ja põrsastele antakse piimaasendajaid. Piimaperiood kestab kuni võõrutamiseni (varsad, talled, põrsad) või piimasöötade andmine (vasikad) lõpetamiseni. Noorlooma vanus sel ajal võib varieeruda suurel määral, kuid enamasti toimub see 4...6 kuu vanuselt. Põrsad 2-6 nädala vanuselt.
2. Lootejärgne e postembrüonaalne periood. Lootejärgne kasv ja arengu periood kestab noorlooma sünnist surmani. Vastsündinuperiood kestab 2..3 nädalat. Kujuneb termoregulatsioon ja närvisüsteem kohaneb keskkonnatingimustega. Esimestel päevadel on emapiimale iseloomulik kõrge globuliinide ja antikehade sisaldus, mis tagavad järglasele immuunsuse. Seda piima nimetatakse ternespiimaks. Piimaperioodil on noorlooma põhisöödaks ema- või segupiim. Kestab 4..6 elukuuni. Absoluutne juurdekasv saavutab maksimumi. Sugulise küpsemise e puberteediperiood algal pooleaastaselt. Arenevad kiirelt suguorganid ja hormonaalsüsteem, tekivad sekundaarsed sugutunnused, kujunevad välja seksuaalrefleksid. Täiskasvanu periood algab 4..5 aastaselt. Vananemis- e raukumisperiood saabub haruharva, sest enamasti nad enne bioloogilist vananemist praagitakse. 9) KASVU JA ARENGU SEADUSPÄRASUSED
Vastsündinu esimeseks söödaks on emapiim. Esimestel päevadel on emapiimale iseloomulik kõrge globuliinide ja antikehade sisaldus, mis tagavad järglasele immuunsuse. Sellist piima nimetatakse ternespiimaks ehk terneks. Globuliinide ja antikehade sisaldus ternespiimas väheneb iga tunniga. Seepärast on oluline, et vastsündinu saaks ternest võimalikult kiiresti pärast sündi. Piimaperioodil on noorlooma põhisöödaks ema- või segupiim. Piimaperiood kestab kuni 4...6 elukuuni. Tähtis on, et selleks ajaks on noorloom harjunud sööma teisi söötasid. Piimaperioodil on hea juurdekasv. Absoluutne juurdekasv saavutab maksimumi. Sugulise küpsemise e. puberteediperiood algab pooleaastaselt. Sel perioodil arenevad kiiresti suguorganid ja hormonaalsüsteem, tekivad sekundaarsed sugutunnused ning kujunevad välja seksuaalrefleksid. Noorloomade kehavormid muutuvad sugupoolele iseloomulikuks. Sellel perioodil on
annaabi.ee 
