Jugapumba alaliigid on ejektor e. imijugapump ja injektor e. surujugapump. Puistmaterjali pumpavat jugapumpa tuntakse hüdroelevaatori nime all.Imijugapumpadel kasutatakse pumba toiteveena laeva tuletõrjesüsteemist vett või aurukatlast auru . Surujugapumpsid ehk injektoreid kasutatakse näiteks aurukatlasse toitevee surumiseks . Aurukatla injektori töötab aurujoa abil st. töötavaks keskkonnaks on aurukatlast võetav vee aur. Auru kondenseerumise tulemusena injektori segukambris tõuseb katlasse antava veejoa surve injektori survetorus kõrgemaks kui samast katlast töötavaks keskkonnaks võetud veeauru surve. See võimaldab toitevett lisada töörõu all olevasse aurukatlasse. Otstarve järgi liigitatakse jugapumbad : 1 Kuivendusjugapumbad , 2 Katlatoitejugapumbad 3 Vaakumjugapumbad ( kondensaatoritest õhu ja auru äraimemiseks või tsentrifugaalpumba imemiskõrguse suurendamiseks ). Vaakumjugapumbad võivad olla ühe või kaheastmelised
pidurdamine vajalik tühikäigul. Tühikäigu- ja käivitusseadised karburaatoris. Segusiiber on tühikäigul peaaegu suletud. Peapihusti suudme juures pole siis küllaldaselt hõrendust ja mootor töötab korratult või koguni seiskub. Selle vältimiseks karburaatoritel ka tühikäigusüsteem. Selle põhiosad nagu peadoseerimissüsteemil pneumopidurdusega pihusti ja pidurdusõhku või emulsiooni reguleeriv nõel (Oli Druzbal). Tühikäigupihustil 2…3 suuet. Neist peamine mootori pool segukambris. See rakendub iseenesest seguklapi sulgemisel automaatselt, sest klapitaguses ruumis tekib tugev hõrendus. Kütuse liigset väljavoolu pidurdatakse õhuga. 2..3 suudme olemasolu tagab sujuva ülemineku tühikäigu väikestelt pööretelt keskmistele ja suurtele pööretele. Eesmise ava kaudu pihustisse pidurdusõhk, kui klapp on kinni. Selle avamisel kiire õhuvool tekitab hõrenduse ka teiste pihustite suudmete juures. Seega suureneb üldine etteantav emulsiooni hulk, mis sujuva muutuse tagab
(lõikehapnik) jõuab lõikepeasse 5 lõikehapnikutorust 4 läbi ventiili 3. Lõikekohta suunatakse lõikehapnik lõikepea sisemise suudmiku 6 keskkanalist väljuva hapnikujoana. Atsetüleen juhitakse lõikepõletisse nipli 12 külge kinnitatud lõdvikust. Seejärel läbib atsetüleen ventiili 11 ning imetakse injektori keskkanalist väljuva hapnikujoa poolt tekitatava hõrenduse mõjul segukambrisse 9 läbi injektori välispinnas olevate soonte. Segukambris moodustuv põlevsegu siseneb lõikepeasse toru 8 kaudu ning väljub põletist välimise (7) ja sisemise suudmiku 6 vahelise pilu kaudu. Põletist väljumisel põlevsegu süttib ja annab põledes kuumutusleegi. 2.7. Metalli viilimine. Viilimine on lukksepatööoperatsioon, mille käigus eemaldatakse viiliks nimetatava lõikeriista abil tooriku pinnalt metallikiht (töötlemisvaru). Viilimisega antakse detailile
..30 1250 liitrit/tunnis Põleti otsaku kuumenemisel väheneb injektori kambris hõrendus, mille tulemusel väheneb ka juurdevoolava atsetüleeni hulk. Kuna hapniku hulk ei muutu, siis suureneb leegi oksüdeeriv toime. Keevitusleegi normaalse koostise hoidmiseks peab keevitaja vastavalt põleti otsiku kuumenemisele suurendama atsetüleeni hulka, milleks tuleb rohkem avada põleti atsetüleeniventiili. Suudmiku ummistumisel suureneb segukambris põlevsegu rõhk ja segu küllastub hapnikuga, mis samuti suurendab keevitusleegi oksüdeerivat toimet. Injektorpõleti puuduseks on põlevsegu koostise ebastabiilsus, eeliseks aga võime töötada põlevgaasi keskmisel ja madalamal rõhul. Juhiseid keevituspõletite käsitlemiseks. Keevitupõleti käsitlemisel tuleb täita kõiki töökaitsenõudeid, sest nad töötavad atsetüleenil ja seda asendavail gaasidel, mis õhu või hapnikuga segunemisel moodustavad väga plahvatus-ohtlikke
kokkupuutel külmade detailidega. klapp. Koos bensiini taseme langusega ujukikambris Tühikäigu väikestel pööretel vajatakse vajub ujuk allapoole, avab nõelklapi ja seega bensiini mootori stabiilseks tööks tugevalt rikastatud küttesegu. juurdevoolu. See kõlab esialgu uskumatult, kuna mootor ju siis ei vea Segukambris segatakse bensiin ja õhk vajaliku koosti- midagi peale iseenda. Põhjuseks on asjaolu, et väikestel sega kütteseguks. Segukamber (lõõr) kujutab endast rõht- pööretel jääb silindrisse halva läbipuhumise tõttu palju sat torukujulist ruumi, mis ühelt poolt on ühendatud heitgaase, mis takistavad normaalset põlemist. Segu rikas- mootori sisselaskekanaliga ja teiselt poolt õhufiltriga. tamine aga soodustab süttimist ja põlemist