18. sajandi, mil see saksa keelde tõlgiti ja mitmel korral trükis ilmus. Vahel on ka arvatud, et Henrik on muinaseestlasi käsitlenud tendentslikult. Kuna paljude eesti muistse vabadusvõitluse sündmuste kajastamisel on Henriku kroonika ainus allikas, on seda väga raske tõestada või ümber lükata. Läti Henrik (nimekujud: Läti Henrik; Henricus de Lettis; Heinrich der Lette; Läti Hendrik) pärinedes arvatavasti Magdeburgi ümbrusest, sai hariduse Segebergi augustiinlaste kloostris Lüübeki lähedal, olles astunud juba noorukieas Liivimaa piiskopi Alberti (Albert von Buxhövden) teenistusse. Tuli 1205 misjonärina vastasutatud (1201) Riiga. 1208 pühitseti Ümera (Ymera) lätlaste preestriks Ruben`s (Papendorf) Võnnu (Csis,Wenden) lähedal. Võttis kohalikke keeli oskava tõlgina osa paljudest ristikäikudest ka eestlaste aladele. Esimest korda publitseeriti kroonika 1740. Saksa keelde tõlgiti teos esmakordselt
ristiusk ikka vastu võtta . Kuna nimetatud rahvad keeldusid ristiusku vastu võtmast , kuulutas katoliku kirik ,et kõik kes võitlevad paganate vastu saavad õndsaks . Saksa ja Taani feodaalid võtsid sihikule Läänemere idaranniku rahvad .Sakslased murdsid välja Läänemerele , vallutades endale maid . Kaupmeestele polnud see paganatest ühiskond sugugi ohutu .Ei ole teada , kas omal algatusel või kaupmeeste poolt julgustatuna saabus liivlasi ristiusku pöörama Meinhard Segebergi kloostrist . Ta oli väga rahulik mees , kes kasutas vaid sõnade jõudu ja isiklikku eeskuju , kuid liivlased olid endiselt tõrksad ja tema töö ei kandnud vilja . Pärast teda tuli siia Berthold , kes oli hoopis teistsugune . Ta tahtis kohe jõuga , nad ristusku pöörata ja tõi siia ka esimesed ristisõdijad. Berthold ise hukkus esimeses lahingus liivlaste vastu . Peale Bertholdi tuli siia , aga kolmas piiskop Albert . Ta oli andekas mees , osav diplomaat ja salakaval
ettevõtmine, milleks hangitakse paavsti toetus. Umbes 1202 Mõõgavendade ordu. Enamik liikmeid Bremeni kandist. Historiograafiast liialt idealiseeritud. Juhtkond vaimulik ning ordu rohkem usurpaator, kes liialt kõrvaliste asjadega teeb. Selle kõrval on ju ka veel Taani ristisõda. Peeti mingi hetk Riiat oma alluvusena ja toimub võimuvõitlus – võiduristimine. Ristimine juriidiline akt, kes ristib sellele alistutakse. 1186 Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks. Segebergi gäng oli tegutsenud slaavlastega. Järgmine piiskop 1196 Berthold. Ristiretke põhjendus apostaas – usutaganemine. Õigustatud on apostaasia vastane võitlus. Liivlased, kes olid vabatahtlikult usu vastu võtnud taganesid usust > võitlus õigustatud. Ristiretk hooajaline – talveks mindi koju. Kuna see ei toiminud, hakkas Albert läänistama ning tekkis püsiv sõjavägi. Aga see maa tuli enne ju vallutada. Teine võimalus: asutada sõjaline rüütliordu. Theoderich
veerandil kohtusid Väina jõe ülemjooksul (Daugava jõgi, kulgeb mööda Lätit ja Valgevene) rida erinevaid huvisid. Väina ääres elasid liivlased ja zemgalid. Siinsed liivlased olid Polotski vürstide (Kulges mööda Daugava jõge, Valgevene) maksualused. Leedulaste rüüsteretked naaberaladele sagenesid. Nendele jõududele lisandusid kaupmehed Ojamaalt (Gotland, Rootsi saar), Saksa- ja Venemaalt. Koos Põhja-Saksa kaupmeestega saabus Väinale augustiinlasest koorihärra Meinhard Segebergi kloostrist. Ta tuli Liivimaale 1180. aastate algupoolel, et ainult veeta aega kaupmeeste seltsis ja pidada jutlusi. Meinhard pärines Bremeni peapiiskopi ministeriaalide (mittevabade rüütlite) hulgast (Samuti ka tsistertsi munk Theoderich). Pärast korduvaid liivlaste juures viibimisi asus Meinhard püsivalt Ükskülasse (liivlaste keskus umbes 40 kilomeetrit Väina suudmest ülesvoolu). Kroonika lisab, et
Seepärast oligi kirik huvitatud paganadega kauplemisest et neid oma alla tõmmata. Kiriklikuks keskuseks sai bremeni peapiiskopp, oli huvi tundud juba varemgi siinsete alade vastu 1170 11saj lõpul, määras esimese piiskop Johannese munk Hiltinus ametisse,ei jõudnud midagi suurt ära tehtud, rajas Läti aladele ühe kiriku.Tõsisem ristiusustamine sai alguse 1180 aastatel,tuntud Henriku liivimaa kroonikast. Munk tuli Liivimaale et paganaid enda poole võita.Pilt muutub kui pidada silmas et Segebergi kloostri oli üks võimsamaid. Auväärne halli peaga munk ,oli koorihärra, pidas läbirääkimis Poltski vürstiga,kutsus Liivimaale Ojamaalt meistreid kirikuid ja linnuseid rajama, Kindlustuste kaitseks kutsus saksamaalt sõjamehi.Mõneaasta pärast pühitseti Liivimaa üksküla piiskopiks. Munk Meinhard saabus Liivimaale 1180 aastate alguses, asus esialgu Väina liivlaste juurde Üksküla asulasse, praegu Ikškile,asub Väinajõe paremal kaldal u 35 km rannikust eemal,on oletatud et
annaabi.ee 
