spetsialiseeru otsene näitaja misnäitaja mahunäitaja mahunäitaja Teravilja müügi Segavilja osakaal Segavilja Kasvupind jrk saagikus, kg/ha kogumüügist toodang, kg kokku, ha X1 X2 X3 X4 1 3148,148148148 1 68 000 178,90 2 2238,938053097 0,3082771129 50 600 124,91 3 1700 0,440320407 35 700 376,00 4 3007,692307692 0,0376854187 39 100 763,00
Heinapõllud hõlmavad praegu väga suure osa Eesti põllumaast. Heintaimedest on tähtsamad harilik timut ja kerahein, alusheinana aasnurmikas. Märjematel maadel päideroog ja aas-rebasesaba. Sööda valgurikkuse suurendamiseks kasvatatakse liblikõielisi heintaimi punast ristikut, kuivadel paepealsetel muldadel lutserne, alusheinana karjatatavatel aladel valget ristikut. Uus liblikõieline heintaimeliik Eestis on kitsehernes (Galeega). Söödaks kasvatatakse segavilja (oder+kaer+hernes), nii haljasmassiks kui ka teradeks. Vanad kultuurtaimed Eestis on hernes ja põlduba. Aeduba ehk türgi uba pärineb Ameerikast ja on Eestis eelkõige 20. sajandi kultuurtaim. Juurviljadest on põliseim Eestis naeris. Alles viimastel sajanditel on kaalikas tema kõrvale tõrjunud. Kapsast ja porgandit kasvatati varasemal ajal vähe. Kuigi kartul toodi Euroopasse 16. sajandi algul, hakkas ta Eestis laialdasemalt levima alles 19. sajandi keskpaiku.
Enamlevinud hernehaigused on laikpõletik (Mycosphaerella pinodes), herne närbumistõbi (Fusarium oxysporum), hahkhallitus (Botrytis cinerea) ja herne-ebajahukaste (Pernospora pisi). Hernest kahjustavad peamiselt hernemähkur, herne-kärsakas ja herne-lehetäi. Herne koristuse teeb keeruliseks kaunte erinev valmimine. Esmalt valmivad alumised kaunad. Koristamisega tuleks alustada siis, kui 4-6 kauna on valmis ja seemnete niiskus u 30%. Segavilja koristamise aeg määratakse herne järgi. Koristamisel tuleb kombaini reguleerida nii, et herneseemne vigastused oleks võimalikult väiksed ja oder peast välja pekstakse. Valmimisperioodi niiskus ja soojus võivad pikendada seemnete valmimist, põhjustada kaunte pakatumist ning seemnete idanemist kaunas. Herneseeme kuivab teraviljast 2-5 korda aeglasemalt. Seemet kuivatatakse madalal temperatuuril (alla 40ºC), kusjuures niiskus ei tohi tunnis alaneda rohkem kui 1,5-2%. Seeme
Huumusvaru väheneb ühe hektari künnikihis aasta jooksul Rühvelkultuurid (kartul, söödajuurviljad, mais) - 2 tonni Teraviljad, lina, raps, rüps - 1 tonni Üheaastased kõrrelised heintaimed - 0,7 tonni Mustkesa - 2,5-3 tonni Huumusvaru suureneb ühe hektari künnikihis aasta jooksul lutserni, mesika ja lupiini kasvatamisel u 2 tonni põldheina kasvatamisel u 1,5 tonni , ristiku allakülvil 2 t kultuurkarjamaal ja kultuurniidul u 1 tonn kaunteravilja (hernes, põlduba jt.) ja segavilja kasvatamisel 0,7 tonni teraviljade alla külvatud liblikõieliste sügisese sissekünni korral koos teraviljapõhuga u 0,9 tonni 50. Väetamise tehnoloogiad, paiklik väetamine Künd, randaalimine, kultiveerimine Toitainete omastamise optimaalne sügavus on 8...15 cm. Parima toiteelementide kättesaadavuse tagab künd. Ka paikliku väetamisega viiakse väetised sobivale sügavusele. Eriti tähtis on fosforväetiste sattumine õigele
) kasvatamisel u 2 tonni, b) teraviljade, lina, rapsi ja rüpsi kasvatamisel u 1 tonn, c) üheaastaste kõrreliste heintaimede kasvatamisel u 0,7 tonni. d) Mustkesas, mille mulda haritakse eriti intensiivselt, väheneb huumusvaru u 2,5...3 tonni võrra. Huumusvaru suureneb ühe hektari künnikihis aasta jooksul: a) lutserni, mesika ja lupiini kasvatamisel u 2 tonni, b) põldheina kasvatamisel u 1,5 tonni, c) kultuurkarjamaal ja kultuurniidul u 1 tonn, d) kaunteravilja (hernes, põlduba jt.) ja segavilja kasvatamisel 0,3-0,7 tonni, e) teraviljade alla külvatud liblikõieliste sügisese sissekünni korral koos teraviljapõhuga u 0,9 tonni. Juure- ja tüüjäänused (kuivmass t/ha) Lutsern, Heinaseeme 5,5 6,5 Punane ristik 2,8 4,0 Mais 1,7 1,9
tagasi kohalikele elanikele müües või rentides. Asustustihedus oli hõre, jäi veel harimata maad üle, oli vähekõlbulik või võsastunud, seda maad võisid võtta enda tarvitusele ükskõik, kes soovis. Mingi aja vältel kinnistati perekonnale, kes endale võttis. Ager publicus´est said eriti osa patriitsid. Päris itaalias hakati valdavalt viljelema peale puunia sõdu viinamarje ja oliive. Hakkas toimuma piirkondade spetsialiseerumine, põhiline toiduaine teravili, oder ja nisu, oli ka segavilja. Traditsiooniliselt jääb viljakasvatuspiirkonnaks sitsiilia ja põhja aafrika. Veini-ja õlitootmine oli alati kasulik. Veini ja oliive saavad kasvatada perekonnad, kellel on võimalus oodata kuni viinamari või oliivipuu hakkab vilja kandma, vaesematel perekondadel seda võimalust ei olnud, sp hakkas maa koonduma ühtede kätte. Veinitootmine hakkas vabariigi lõpus koonduma suurtesse
annaabi.ee 
