NAHAKUNST ETDM-i nahakogusse kuulub üle 90 professionaalse kunstniku ja töökoja ligi 1700 tööd. Eesti nahkehistöö on väga mitmepalgeline. Kunstnikud on valmistanud köiteid, albumeid, laekaid, auaadressikaasi, dekoratiivseid vorme, nahkvaipu ja ruumikujunduselemente. Tehnikatest on kasutatud traditsiooniliste klišee, käsikuldamise ja nahaintarsia kõrval ka rohkesti nahavooli ja nahalõiget, batikat, nahapõimet, aplikatsiooni ning segatehnikat. Nahakunsti kaunistusmotiivid on kaasa liikunud ajastute moevooludega. 1950.-60. aastatel kasutati rohkelt tsentraalse kompositsiooniga rahvusornamenti ja figuraalkompositsiooni. 1970. aastatel valitsesid loodusmotiivid. 1980. aastatest peale võidutseb aga geomeetriline või abstraktne ornament. Üha populaarsem on minimaalne värvi ja dekoori kasutamine ja naha enda loomupärase faktuuri-ilu esiletoomine. 1990. aastatest astuvad naha kõrvale ka teised materjalid ja julgemad vormiotsingud
probleemidele ja annab pisut rohkem pidepunkte ühiskonnakriitilisteks tõlgendusteks. Paljud Rosenquisti teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikvõimalikke tehismotiive, vaid ka uusi materjale: õlimaali kõrvale rakendab ta ka metalli, puitu, neoontorusid jms. Teoseid: ,,Ma armastan sind koos minu ,,Fordiga" (1961), ,,F-111" (1965). TOM WESSELMANN (s. 1931) Wesselmann kasutas palju segatehnikat, eriti assamblaazi. Ta pühendus erootilise temaatika viljelemisele, mis oli abstraktses kunstis täiesti kängu jäänud. Sarjad ,,Ameerika aktidest" kujutavad tasapinnalisi masinlikult või mannekeenlikult mõjuvaid kaunitare, kas ainult maalitult või siis koos standartsete, igale ameeriklasele tuttavate tarbeesemetega. Wesselmanni hilisemas loomingus muutus erootika avameelsemaks ja aktiivsemaks. Teoseid: ,,Vannitoa kollaznr. 3" (1963), ,,Suur Ameerika akt" (1964). JIM DINE (s. 1935)
Mõistatus võib olla kolmest või enamast osast koosnev rida, mille osade subjektid on eritüüpsed, nt. kaks pärisnime teesklevat libasõna ja tõeline pärisnimi: Punder puus, mander maas, Hindrek all heinamaal (pähkel, maasik, heinputk), või siis kaks subjektitut adjektiivi ja üks pärisnime teesklev reduplikatiivne libasõna: Puine pistab, luine salvab, viider-vääder väänab kokku, viskab alla keldriauku (puulusikaga söömine) vm. Mõistatusliku absurdi loomiseks võidakse kasutada segatehnikat, kus kombineeruvad kujundsõnade mõisteline kokkusobimatus, reduplikatiivsed jt. libasõnad ning ehk muudki vahendid. Toome mõned näited rõivaste ning tekstiilide, nende valmistamise ja tegemisriistade alalt: Ärgu-tõrgu tõllakille, viiru-kuuru tõllakille, sihva-sahva tõllakille (linalõugutamine); Eku-reku reisiline, siiri- kuuri viiriline, mis see siiri-kuuri vedab, seda vedab veike riku (vokk); Üks üüpu, teine küüpu,
poliitilistele sündmustele või probleemidele ja annab pisut rohkem pidepunkte ühiskonnakriitilisteks tõlgendusteks. Paljud Rosenquisti teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikvõimalikke tehismotiive, vaid ka uusi materjale: õlimaali kõrvale rakendab ta ka metalli, puitu, neoontorusid jms. Teoseid: „Ma armastan sind koos minu „Fordiga“ (1961), „F-111“ (1965). ● TOM WESSELMANN (s. 1931) Wesselmann kasutas palju segatehnikat, eriti assamblaaži. Ta pühendus erootilise temaatika viljelemisele, mis oli abstraktses kunstis täiesti kängu jäänud. Sarjad „Ameerika aktidest“ kujutavad tasapinnalisi masinlikult või mannekeenlikult mõjuvaid kaunitare, kas ainult maalitult või siis koos standartsete, igale ameeriklasele tuttavate tarbeesemetega. Wesselmanni hilisemas loomingus muutus erootika avameelsemaks ja aktiivsemaks. Teoseid: „Vannitoa kollažnr. 3“ (1963), „Suur Ameerika akt“ (1964).
aktuaalsetele teemadele, näiteks poliitilistele sündmustele või probleemidele ja annab pisut rohkem pidepunkte ühiskonnakriitilisteks tõlgendusteks. Paljud Rosenquisti teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikvõimalikke tehismotiive, vaid ka uusi materjale: õlimaali kõrvale rakendab ta ka metalli, puitu, neoontorusid jms. Teoseid: ,,Ma armastan sind koos minu ,,Fordiga" (1961), ,,F-111" (1965). TOM WESSELMANN (s. 1931) Wesselmann kasutas palju segatehnikat, eriti assamblaazi. Ta pühendus erootilise temaatika viljelemisele, mis oli abstraktses kunstis täiesti kängu jäänud. Sarjad ,,Ameerika aktidest" kujutavad tasapinnalisi masinlikult või mannekeenlikult mõjuvaid kaunitare, kas ainult maalitult või siis koos standartsete, igale ameeriklasele tuttavate tarbeesemetega. Wesselmanni hilisemas loomingus muutus erootika avameelsemaks ja aktiivsemaks. Teoseid: ,,Vannitoa kollaznr. 3" (1963), ,,Suur Ameerika akt" (1964). JIM DINE (s. 1935)
poliitilistele sündmustele või probleemidele ja annab pisut rohkem pidepunkte ühiskonnakriitilisteks tõlgendusteks. Paljud Rosenquisti teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikvõimalikke tehismotiive, vaid ka uusi materjale: õlimaali kõrvale rakendab ta ka metalli, puitu, neoontorusid jms. Teoseid: ,,Ma armastan sind koos minu ,,Fordiga" (1961), ,,F-111" (1965). TOM WESSELMANN (s. 1931) Wesselmann kasutas palju segatehnikat, eriti assamblaazi. Ta pühendus erootilise temaatika viljelemisele, mis oli abstraktses kunstis täiesti kängu jäänud. Sarjad ,,Ameerika aktidest" kujutavad tasapinnalisi masinlikult või mannekeenlikult mõjuvaid kaunitare, kas ainult maalitult või siis koos standartsete, igale ameeriklasele tuttavate tarbeesemetega. Wesselmanni hilisemas loomingus muutus erootika avameelsemaks ja aktiivsemaks. Teoseid: ,,Vannitoa kollaznr. 3" (1963), ,,Suur Ameerika akt" (1964). JIM DINE (s. 1935)
annaabi.ee 
