1978, 1993 "Mu isamaa on 1934 "Valitud laulud" minu arm" 1943 "Valitud 2005 "Löö, süda, õitsele!" luuletused" 1948 "Valik luulet" Looming Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse Luuletused on peamiselt isamaa ja looduse teemalised Loetud teos 1967 "Väike luuleraamat" · Luuletused jäid kohati segasteks · Raamatus puudusid pildid · Üldiselt polnud luuletustel viga, aga leidus ka väga igavaid luuletusi · Soovitaksin seda lugeda pigem vanemale inimesele Luulekogu ülevaade · Luuletusi: 54, luuletused on peamiselt kirjutatud vabavärsis, aga esineb ka riime. · Läbivad teemad: isamaa, loodus · Meeleolu: kurvameelne Luuletuse analüüs Ja õues on kevade See luuletus rääkis
Seda võib järeldada inimeste kodudest, sest elati palkidest ehitatud taludes või pisikestes onne meenutavates majades, mis sulandusid metsaga ühte. Teose põhiteemaks on minu arvates vanade traditsioonide järgimine ning mis kaasneb sellega, kui ei soovita ajaga kaasas käia. Uute tavade kujunemisel tekib aga väga palju suuremaid ja väiksemaid konflikte, sest uute kommete järgijaid peetakse reeturiteks ja neid, kes elavad veel metsas ega soovi uusi traditsioone omaks võtta, peetakse segasteks. Üheks kõige segasemaks tegelaseks on Leemet. Tema segasus peitub just selles, et ta võitleb oma elupäevade lõpuni vanade traditsioonide ja tavade poolt. Kui vaadata tagasi teosele pärast selle lugemist, võiks Leemetit võrrelda ka tüüpilise eestlasega. Peamiselt just seetõttu, et kõik me oleme üsna kangekaelsed ning sageli hakkame teistele vastu juba ainult kiusu pärast. Minu arvates võiks
kutsub, algas 17. sajandil, pärast seda kui suhkru tarbimine Britannias oli suurenenud kahesaja aasta jooksul näputäiest või kahest tünni õlle kohta kuni ca 1 miljoni tonnini aastas. Sel ajal hakkasid Londoni arstid jälgima ja registreerima "suhkrupalaviku" [sugar blues] nähtavaid haigusnähte ja sümptomeid. Vahepeal, kui suhkrusööjatel polnud otseseid füüsilisi sümptomeid ja arstid olid hämmastunud siis ei tembeldatud patsiente enam nõiututeks, vaid hulludeks, segasteks, emotsionaalselt tasakaalututeks. Laiskus, väsimus, prassimine, vanemlik rahulolematus [displeasure] ükskõik milline probleem oli neil alla 25-aastastel, sellest piisas, et neid paigutada esimesse Pariisi vaimuhaiglasse. Nende sulustamiseks piisas vaid kaebusest vanematelt, sugulastelt või koguduse preestrilt. [Wet nurses with thie babies], rasedad noorikud, halvatud või vigased lapsed, pensionärid, halvatud, epileptikud, prostituudid
inimestega avaldab suurt mõju ühtse metsarahva omavahelistele suhetele. Vanadele traditsioonidele kindlaks jäänud ning ussikeelt kõnelevad eestlased peavad külasse kolinud kaasmaalasi reeturiteks ning rumalateks, sest viimased usaldavad ja võtavad omaks pimesi mujalt tulnud raud- ja usumeeste õpetatud tavad igas eluvaldkonnas. Selle tulemusel on aga muistne metsarahvas välja suremas ja koos nendega ka ussisõnad. Samas peavad külaelanikud metsa jäänuid segasteks ning ei mõista, miks nad tahavad säilitada taolist eluviisi. Külaelanike arvamust mõjutasid uued traditsioonid ja uskumused, milleks oli vilja kasvatamine, leiva ning kördi söömine, kirikus käimine, munkade ja raudmeeste austamine. Raamatus on väga palju erinevaid suhete probleeme, mis kõik suuremal või vähemal määral puudutavad ka peategelast Leemetit. Leemet mees, kes on kõiges viimane. Viimane õige eestlane, viimane metsas sündinu,
Leemeti meelest on see rumal, kuna selle asemel, et ussiõnade abil endale iga päev värsket liha hankida, töötavad külainimesed väsimatult põllul, et leiva jaoks vilja kasvatada. Juhindudes piibli ideoloogiast, et inimene peab palehigis oma igapäevast leiba teenima, unustavad külainimesed, kust nad tulevad. Külaelanikud kardavad metsa ning kuna nad ei oska ussisõnu ja kristlus õpetab neid madusid vihkama, on see neile tõepoolest ohtlik. Külaelanikud peavad metsa jäänuid segasteks ning ei mõista, miks nad tahavad säilitada taolist eluviisi. Külaelanike arvamust mõjutasid uued traditsioonid ja uskumused, milleks oli vilja kasvatamine, leiva ning kördi söömine, kirikus käimine, munkade ja raudmeeste austamine. Raudmeeste maailm, kes toovad meile kõike välismaailmast Kolmandas maailmas elab raudrahvas, kes tuleb suurte laevadega üle mere, vallutab maid ja allutab rahvaid ja teeb üleüldse, mida ise tahab. Maailmavalitsejad, ühesõnaga
oma igapäevast leiba teenima, unustavad külainimesed, kust nad tulevad. Külaelanikud kardavad metsa ning kuna nad ei oska Põhja-Konn oli metsaelanike päästnud raudmeeste käest ja toonud neile palju varandusi, kuid peale Põhja konna kadumist oli ussisõnu ja kristlus õpetab neid madusid vihkama, on see neile tõepoolest ohtlik. Külaelanikud peavad metsa jäänuid segasteks ning ei raudmeestel kerge eesti üle võtta. Raudmeeste maailma võib vaadelda kui arenenud ühiskonda, kes tõid nii-öelda eesti mõista, miks nad tahavad säilitada taolist eluviisi. Külaelanike arvamust mõjutasid uued traditsioonid ja uskumused, milleks oli vilja metslastele ,,kultuuri". Raudmehed on valitsev klass, kes oli ära tapnud enamus ussisõnade rääkijaid. Raudmehed kasutasid
pihlakad. Tähtsaim saakloom oli põhjapõder. Stellmoor oli sesoonselt kasutatud asulakoht, kus elati peamiselt oktoobris. Peamiseks jahirelvaks oli vibu ja nool. Leitud on männist tehtud vibunooli, mille otsa olid kinnitatud tulekivist nooleotsad. Sealt leiti ka terve hulk puutumatuid põhjapõdraluustikke, mille juures olid nooleotsad ning neid on peetud ohverdusteks. Asulakohtadelt on leitud ümmargusi hoonepõhju. Hamburgi ja Ahrensburgi kultuuri omavahelised suhted on jäänud tänaseni segasteks. Swidry kultuur (10 0008000 eKr) levis Poolas, Lõuna-Leedus ja Valgevenes. Nimi tuleb Swidry Wielkie asulakohast Poolas. Kultuurile on iseloomulikud piklikud nooleotsad, kõõvitsad, uuritsad. Hilispaleoliitiline majandus Jääaja lõpuks oli kujunenud spetsialiseerunud jahimajandus, st kütiti ühte loomaliiki. Asustus oli liikuv, inimesed järgnesid kütitavale loomale. Ida-Euroopas kütiti jätkuvalt mammuteid, Lääne-Euroopas kitsi, põtru jt.
annaabi.ee 
