Rahvusvahelises võistlusprogrammis on vabaharjutus, milles kasutatakse nais- ja iluvõimlemise, tantsulise liikumise, balleti ja akrobaati ka elemente. Vabaharjutuse kompositsioonis moodustavad muusika ja liikumine ühtse terviku. Sportaeroobika (Aerobic Gymnastics) on kindlate võistlusmääruste alusel toimuv võistlusvõimlemise ala nii meestele kui ka naistele, kus võistlusi viiakse läbi järgmistes võistluskategooriates: üksikvõistlejad (naised, mehed), segapaarid, kolmikud (mehed, naised, sega) ja rühmad (6 võistlejat – mehed, naised, segavõistkonnad). Võistlejate kavad koosnevad tempokatest sammukombinatsioonidest, mis on seotud ühtseks tervikuks raskuselementide ja võimlejate tõstetega (segapaarid, kolmikud, rühmad). Sportaeroobika on suhteliselt noor võimlemisala nii maailmas kui ka Eestis. Esimesed rahvusvahelised võistlused korraldati Jaapanis 1984. aastal. Sportakrobaatika (Acrobatic Gymnastics) on kindlate võistlusmääruste
15 -2.45 minutit. Võistlused viiakse läbi järgmistes vanuseklassides: Miniklass 6-9 aastased Lasteklass 10- 12 A ja B grupp Noorteklass 12-14 A ja B grupp Juunioriklass 14-16 A ja 14-18 B grupp SPORTAEROOBIKA Sportaeroobika on suhteliselt noor võimlemisala nii maailmas kui ka Eestis. Esimesed rahvusvahelised võistlused korraldati Jaapanis 1984. aastal. Sportaeroobikas viiakse võistlusi läbi järgnevates võistluskategooriates: üksikvõistlejad (mehed/naised) segapaarid kolmikud (mehed/naised/sega) rühmad 6 võistlejat (mehed/naised/segavõistkonnad) Võistlused toimuvad võistlusplatsil, mille mõõtmed on 7mx7m, rühmadele aga 10x 10m. 5 TRAMPOLIINVÕIMLEMINE Trampoliinvõimlemine on võimlemise ala, mis seisneb akrobaatikas batuudil hüppamise ajal. Trampoliinis viiakse võistlusi läbi järgmistes võistluskategooriates: üksikvõistlejad (naised / mehed) ja sünkroonvõistlus (naispaar / meespaar).
eelisolukorras. Peamiseks looduslikuks vaenlaseks on metsnugis, kes sööb linnu mune ning murrab poeg, kuid selle ohuteguri mõju on veel teadmata (Keskkonnaministeerium. s.a.). 2.8 Hübridiseerimine Hübridiseerimine toimub väike- konnakotka vahel. Suur- konnakotkapaarid on asendunud segapaaridega ning järglased on sigimisvõimelised ja konkureerivad suur- konnakotkaga. Kindlasti tuleks kaitsta ka segapaare, kuna: segapaarid hõlmavad suure osa suur- konnakotka populatsioonist, segapaarid on enamjaolt tekkinud endiste suur-konnakotkaste pesitsusaladel ja Eestis on registreeritud segapaaride taastumist „puhta“ suur- konnakotkaste pesapaikadele. Hübriidsete konnakotkaste arvukus kasvab suur- konnakotka arvel, selle peatamiseks on võimalused väga piiratud, kuna tegemist on loodusliku teguriga. Hübridiseerumine võib saada suur- konnakotkale juba lähiajal saatuslikuks, kuna Eesti aladel on suuri- konnakotkaid vähe ja väike- konnakotkaste arvukus umbes 90 korda suurem
naiste paar, segapaar, naiste kolmik ja meeste nelik. Võistlustel sooritatakse kolm erinevat võistluskava: tasakaalu- ja dünaamikaharjutus ning kombineeritud harjutus. Sportaeroobika on suhteliselt noor võimlemisala nii maailmas kui ka Eestis. Esimesed rahvusvahelised võistlused korraldati Jaapanis 1984. aastal. Sportaeroobikas viiakse võistlusi läbi järgnevates võistluskategooriates: · üksikvõistlejad (mehed/naised) · segapaarid · kolmikud (mehed/naised/sega) · rühmad 6 võistlejat (mehed/naised/segavõistkonnad) Võistlused toimuvad võistlusplatsil, mille mõõtmed on 7mx7m, rühmadele aga 10x 10m. Aeroobika on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis- kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on univeraalne treenimisviis,
üle kultuuride. -Zeifman ja Hazan, 1997: täiskasvanud eelistavad pikaajalistes suhetes partnerite puhul omadusi nagu tundlikkus, soojus, tähelepanelikkus. Need omadused äratuntavad ka turvalise kiindumussuhte/mustri kontekstis. -Frazier et al 1997: otsitakse partnerit, kes kinnitaks neile nende uskumusi seotuse kohta. Otsitakse sarnase seotussuhtega partnerit? Järeldus- tegelikult saavad hakkama ka segapaarid. -Turvalise seotusega täiskasvanud: on enam rahul oma suhtega, nende suhted on pikemad, usalduslikumad, pühendumus suurem ja partnerid vastastiku sõltuvad (interdependence) (nt Feeney, Noller, Callan, 1994) ja nad kasutavad oma partnerit turvabaasina (nt Fraley ja Davis, 1997). - Turvalised partnerid otsivad enam kaaslaselt tuge, kui on ise distressis ja samuti pakuvad ise enam tuge kaaslasele, kes on distressis.
annaabi.ee 
