41. Anu Lamp Nõmme pargis. Mis juhtub, kui sa ütled, mida mõtled. Kasvatus iroonia relvaga. Kui palju, kuidas ja kas üldse öelda. 42. Jaak Johanson Vanalinna muusikamaja õuel. Meenutus augustiõhtutest, mil nagu haldjaparv oleks seal õues viibinud. Tegelik avatus vanalinna tagasi, et oleks kus juttu puhuda ja pilli mängida tegelike külalistega, kes pole turistid ega kliendid. 43. Rein Ruutsoo Suur-Ameerika maja aias. Segamatus ja privaatsus, emotsionaalne keskkond ühe kesklinna maja juures. 44. Urmas Vadi vanalinnas. Iseseisva elu algus. Tallinnas on alati surve, paranoiline tunne, kust saada raha. Tartus seda pole. 45. Ivan Makarov vanalinnas. Naturaalne kivi, lääne hõng, gootika. Hipist kirikurenoveerija, kes jutlustas kõige kaduvusest. Aga ehitamise eest makstakse hästi. 46. Ilja Sundlevitš Vabaduse väljakul. Lugu seniilsest vanaemast, kes otsis seal Peeter I ausammast. 47
Ta lubas seda nii puhtsüdamlikult, et ma sündsat silmapilku tema juurde minekuks vaevalt ära jõudsin oodata. Lk. 57- üheainsa naisolevuse ma siin leidsin - preili von B., kes Teiega sarnaneb, kallis Lotte, kui Teiega üldse saab sarnaneda. ... Aga ma tahtsin kõneleda preili B-st. Ta on väga hingeline, mis paistab täielikult ta sinistest silmadest. Ta seisus, mis ei rahulda ühtegi ta südamesoovi, on talle koormaks. Ta igatseb eemale kärast, ja nii mõnegi tunni oleme segamatus õndsuses andnud unistustele maaelust, ah, ja Teist! Kokkuvõtteks: Werther oli inimestega väga sõbralik, hoolis neist, kui nad ise samaga vastasid. (talupoiss, Albert raamatu alguse poole) Ülbeid, endast liiga hästi arvavaid inimesi ta ei sallinud silma otsaski.(maaülem) Werther ja ühiskond: Lk. 41- Aga ka argielus on talumatu, kui kuuled peaaegu igaühele mõne julge õilsa ootamatu teo puhul järele hüütavat: ,,See inimene on ju arust ära, peast põrunud!" Häbenege te
Kaasaegsete eurooplaste seas üles kasvanud nn surma eitajate põlvkond. Surmast kaugmise ja surma tõrjumise tendents põhjustab olukorda, kui inimene püüab end sellest nö vabaks osta. Nõudmine sünnitab aga pakkumise ja nii tegelevad surma, surnute ja matsustega juba erinevad äriettevõtted. 5. Tänapäeva matuste viisid ja nende põhimõte Tänapäeval on eesti ja vene matmiskombestikus Eestis omane kolm matmise viisi: kiriklik matus, poolkiriklik (või segamatus), ilmalik matus. Tuhastamismatust käsitleb omas töös kui segamatuste ja ilmaliku matuse viisi. Oma diplomitöös jagab Peeter Paenurm kristliku matuse ja tegevuskavade ja paikade alusel viieks grupiks, kuigi allpool mainitud grupid on kasutatud luterlike matuste kirjeldamiseks, saab neid rakendada ka Eestis toimuvate õigeusklikel matustel (Paenurm 1995: 47): A.1. kirstu õnnistamine kodus/ärasaatmine kodust- matmine kirikus- muldasängitamine; A.2
teadvus, uusus, vaidlus, vitaalsus, õiglus) · Kaasrõhust lugedes 3-silbilised III-vältelised sõnad, nende seas 4-silbilisi (piinlikkus, reetlikkus), 5-silbilisi (järjestikkus, kilplaslikkus, tõusliklikkus, reetlikkus), 6-silbilisi (painajalikkus) · lisus-liitelised sõnad (kaubalisus, leeliselisus, rahalisus, sõmeralisus) · matus-liitelised sõnad (korraldamatus, kõlbmatus, oskamatus, segamatus, teadmatus, võitmatus) VORMISTIKUST · ains part kons.tüveline t-lõpuline · ains illat sse-lõpuline ja geminatsiooniline vorm · de-mitmus kons.tüveline te-tunnusline · mitm part lõputa ja i-tunnusline d-lõpuline vorm (endisi e endiseid, lõhkisi e lõhkiseid, näilisi e näiliseid) · mitm part on kaks i-mitmuse aluseks sobivat vormi ( hoovusis e hoovuseis, kursusile e kursuseile, peatusis e peatuseis) Alltüüp RAHVALIKKUS
Esimene suurem luuleteos: ,,Bucolia", poeem ,,Põllutööst" järgnes, suurim teos on ,,Aeneis". Veel üks teos: Georgica. 39. Millised olid Horatiuse põhimõtted elus ja loomingus? Millistele autoritele on Horatius oma loomingus toetunud? Horatius suhtub eitavalt kodusõdadesse, ei usu Vergiliuse ennustatud ,,kuldse ajastu" saabumisse, vaid soovitab põgeneda kaugele ,,õndsusesaartele", sest vaid seal on rahu ja õnn. Üksikisiku õnn seisneb kuldses kesktees, vähesega rahuldumises, segamatus ning mõõdukas eluhüvede nautimises, vaimses töös. See filosoofia oli justkui kaitsekilbiks, aitas H-l säilitada sisemist sõltumatust, mõttevabadust. Ironiseerib tühiste püüdluste, kasutaotluse, auahnuse, nõmeduse, edevuse ja kadeduse ohvrite üle, ütleb aga, et nad on mõistmatud, eksiteel. Ütleb, et äärmus on kahjulik, õpetab hindama sõpru ja nende kõlbelisi väärtusi. Tema pürgimuste piiriks on üksildane ja sõltumatu elu. Austab oma isa.
annaabi.ee 
