c. on (a) ja (b d. on segakulu erijuhus Küsimus 5 Küsimuse tekst Olulisusvahemiku (relevant range) tähtsus seisneb selles, et ta on vahemik, kus Vali üks: a. ükski eeltoodud vastuvariant pole õige b. tooteühiku muutuvkulud on erinevad erineva tegevusmahu puhul c. tooteühiku muutuvkulud ja püsikulude kogusumma jäävad konstantseks d. tooteühiku kohta tulevad püsikulud on konstantsed igasuguse tegevusmahu juures e. segakulusid tuleb tõlgendada muutuvkuludena Küsimus 6 Küsimuse tekst Üldjuhul on kõige usaldusväärsemalt võimalik prognoosida Vali üks: a. kogukulusid tooteühiku kohta b. püsikulusid tooteühiku kohta c. muutuvkulude kogusummat d. muutuvkulusid tooteühiku kohta Küsimus 7 Küsimuse tekst Imelikus Haiglas on ette nähtud üks meditsiiniõde iga kümne haige kohta. See on näide Vali üks: a. püsikuludest b. astakkuludest c. muutuvkuludest d
b. on segakulu erijuhus c. on nii segakulu erijuhus kui sarnaneb segakulule olulisvahemikus d. sarnaneb segakulude vähese ulatusega olulisusvahemikus Küsimus 4 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Olulisusvahemiku (relevant range) tähtsus seisneb selles, et ta on vahemik, kus Vali üks: a. tooteühiku muutuvkulud on erinevad erineva tegevusmahu puhul b. tooteühiku kohta tulevad püsikulud on konstantsed igasuguse tegevusmahu juures c. segakulusid tuleb tõlgendada muutuvkuludena d. tooteühiku muutuvkulud ja püsikulude kogusumma jäävad konstantseks e. ükski eeltoodud vastuvariant pole õige Küsimus 5 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires Vali üks: a. muutuvad muutuvkulude kogusumma ja püsikulud ühiku kohta b. muutuvkuld ühiku kohta ja püsikulud ühiku kohta ei muutu c. muutuvkulude kogusumma ja püsikulude kogusumma ei muutu
Oletame, et hotellil on 3 müügiosakonda · Majutus. · Toitlustus. · Kasiino. Palgakulu on hästi jaotatav osakondade peale, aga mitte üldised ruumide ülalpidamiskulud. Peab looma süsteemi. Töötada tuleb välja süsteem, et kaudsed kulud osakondade peale kanda. Tabelis on välja toodud skeem, mille alusel toimub kaudsete kulude jaotamine osakondade peale. 30. Püsikulud ja muutuvkulud (sh nende käitumine) Kulude käitumise analüüsis eristatakse muutuvkulusid, püsikulusid ja segakulusid. Muutuvad kulud on defineeritud kui kulud, mis muutuvad proportsionaalselt seoses müügikäibe muutumisega. Samas on nad püsivad ühiku peale. Nendeks on teenuse pakkumise otsene tööjõukulu (tükipalk), põhimaterjalid, transpordikulu jne. Püsikulud ei sõltu otseselt müügikogusest, aga samas on nad muutuvad ühiku peale. Loomulikult on püsikulud püsivad vaid teatud ajaperioodis ning nad võivad muutuda mingi muu asja tõttu, mis ei tulene müügikäibest
jaotamist võiks mingi alluksuse kinni panna. See ei pruugi paris õige olla, sest: Üks alluksus võib vajada teist Kõik jaotatud kulud ei kao ara. Ülejaanud kulud tuleb siis umber jaotada teiste peale ning see alandab nende kasumit Tuupilised kulude jaotusalused: Muugikaive Pindala Varade hind Töötajate arv 47. Kulude käitumine (osata joonisel ka esitada) Kulude kaitumise analuusis eristatakse muutuvkulusid, pusikulusid ja segakulusid. Muutuvad kulud on defineeritud kui kulud, mis muutuvad proportsionaalselt seoses muugikaibe muutumisega. Samas on nad pusivad uhiku peale. Nendeks on teenuse pakkumise otsene tööjõukulu , põhimaterjalid, transpordikulu jne. Pusikulud ei sõltu otseselt muugikogusest, aga samas on nad muutuvad uhiku peale. Loomulikult on pusikulud pusivad vaid teatud ajaperioodis ning nad võivad muutuda mingi muu asja tõttu, mis ei tulene muugikaibest.
Taolisel liigitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata kulude seotusele toodanguga: · püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne; · muutuvkulu on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne. Lisaks eelnimetatutele võib esineda ka segakulusid, mis sisaldavad nii püsi- kui muutuvkulu komponenti. Niisugusteks kuludeks on näiteks telefonikulu, milles sisaldub püsiv kuutasu püsikuluna ja minutitasu muutuvkuluna. Otse- ja kaudkulud Kulusid võib liigitada otsesteks ja kaudseteks kuludeks: · otsekulu on kulu, mida saab seostada kulukandjaga (tootega, kliendiga, piirkonnaga jne). Otsekuludeks võib olla näiteks tootega seotud materjalikulu, kliendiga seotud reklaamikulu;
9 Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. Näiteks telefonikulu puhul on püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus (kulukäituriks on kõneaeg). Astakkulud on kulud, mis on püsivad teatud tegevusdiapasoonis, kuid teatud tegevustaseme juures kasvavad (järsult), jäädes seejärel jälle muutumatuks. Muutuvkulusid, püsikulusid ja segakulusid võib nimetada regulaarseteks kuludeks. On aga olemas veel ebaregulaarsed ehk irregulaarsed kulud, sellisteks on näiteks hindade suure kõikumise tingimustes soetatud materjalidega seonduvad väljaminekud. --- Kulude kirjendamine kuluobjektile: Otsekulud on kulud, mida saab vahetult seostada teatud kindla kuluobjektiga. Kaudkulud on kulud, millel puudub vahetu seos objektiga või mida pole mingil põhjusel (näiteks arvestuse suur töömahukus) otstarbekas liigitada otsekuludeks.
ainult vastava tootegrupi tootmiseks kasutatavate tootmisseadmete kulud (sh ka amortisatsioon); muud toote või tootegrupi otsekulud. Tootegrupi kaudkuludena tuleks järelikult käsitleda eelkõige järgmisi kulude gruppe: tsehhi (osakonna) üldtootmiskulud, ettevõtte üldtootmiskulud. Kulude käitumuslikust aspektist lähtuvalt tuleks ASis Piimatööstus eristada: muutuvaid kulusid, püsivaid kulusid ja segakulusid. Aluseks võttes kontoplaanis toodud tootmislikke kulusid võime muutuvatena käsitleda näiteks järgmisi kulusid: 1) tooraine ja materjalide kulud; KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 21 2) teatav osa tehnoloogilisest elektrikulust, näiteks separatsiooniprotsessi, pulbri- jaoskondade jmt elektrikulu; 3) külmakulu jäävee tootmiseks. Lisaks muutuvatele kulude on omahinna leidmisel vajalik samuti püsivate kulude määratlemine
annaabi.ee 
