seaduseelnõusid, kus neil oli võimalus see esitada otse keisrile.3 Võrreldes teiste Balti kubermangude talurahvaseadustega, olid Eesti talupojad kõige rahulolematumad. Seetõttu andis Aleksander I käsu välja töötada uus seadus, mis ühtlustaks Eesti talupoegade olukorda Liivimaa omadega. 1811. aastal töötas rüütelkond välja Eestimaa talurahvaseaduse. Uue talurahvaseaduse eelnõu läbivaatamiseks asutati 1812. aastal Tallinnas segakomisjon, mis koosnes neljast keisri poolt nimetatud ja viiest aadli poolt valitud liikmest. 4 Seaduse kava rakendamist segas Napoleoni sõjakuulutamine Venemaale 1812. aastal, mille tõttu paljud riigisisesed küsimused lükkusid tahaplaanile. Kui maapäev seaduseelnõu heaks kiitis, 3 H. Kruus. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. Tartu: Loodus 1927, lk 59. 4 H. Kruus. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. Tartu: Loodus 1927, lk 60.
rahvavägi peale lätlaste poolt Marienburgi järvest lõuna suunas kulgeva enamlastevastase rinde üle võtmist kindlustatud joonele, mis asus praeguse Eesti piiridest nihutatuna pisut 10 M. Burget. EestiLäti piiri ..., lk 10-11. 11 Samas, lk 13. 12 Samas, lk 18. 13 Valgamaa ..., lk 207-208. 6 Läti sisemaale. Antud demarkatsioonijoonele pidid Eesti väed jääma tähtajani, mille pidi määrama rahvusvaheline segakomisjon. Samas lepingus pandi paika ka otsus EestiLäti segakomisjoni moodustamiseks, mille ülesandeks jäi kindlaks määrata kahe naaberriigi vaheline piir.14 Kokkulepitud demarkatsioonijoonel, mida on nimetatud ka sõjaaegseks piiriks, seati sisse ka ajutine tollipiir.15 See ajutine piirijoon jättis esialgu Valga koos selle lähiümbrusega eestlaste kätte. Sama. aasta 15. septembril tuligi Valgas kokku EestiLäti segakomisjon piirijoone
vabastamiseks pärisorjusest: - LM rüütelkond lükkas tagasi ja konflikt kuninga ja LM aadli vahel ja lahenduseta II. EM puhul küsimust ei esitatud maapäevale ja välditi konflikti teravnemist · Tulemus EM-l: eraldi segakomisjon)1685-88), mis tagastas Rootsi riigi poolt(1561-) rootsi aadlile ja baltisaksa aadlile läänistatud maavalduses Rootsi kroonile III. Saaremaal kindralkuberner teatas reduktsiooni läbi viimisest: komisjon(1690-94) tagastas Rootsi ülemvõimu aegsed(1645-) uued läänistused Rootsile Reduktsiooni lõppfaas
Tähtaja möödumisel võeti eelnõu ära. Ühendriikides on konstitutsiooni parandusettepanekuid tehtud umbes 10 000. Jaapani jäiga põhiseaduse muutmiseks peab poolt olema vähemalt 2/3 parlamendi ülemkoja liikmetest, seejärel toimub muudatuse vastuvõtmine kas referendumil või parlamendi uue koosseisu poolt pärast valimisi. Siin on muutmiseks tarvis parlamendi mõlema koja 3/5 häälteenamust. Kui sellist ei saada, moodustatakse edasiminekuks parlamendi mõlema koja segakomisjon. Kui segakomisjoni projekt ei saa mõlema koja 3/5 häälteenamust, siis on vaja Senati absoluutset häälteenamust ja Kongressi 2/3 häälteenamust. Uue põhiseaduse vastuvõtmiseks ja mõnede peatükkide muutmiseks on vaja mõlema koja 2/3 häälteenamust. Seejärel saadetakse parlament laiali ja selle uus koosseis peab andma jällegi vähemalt 2/3 häälteenamuse. Seejärel on vajalik veel referendum. § 4. Piirangud konstitutsiooni muutmiseks
Lõunapiir: lepituskomisjon, Eesti–Läti lepingud 1919, kolonel Tallentsi otsused, jätkuvad vaidlused (Liivi laht, Ruhnu, Laura), Eesti–Läti konverents sügisel 1923. Lõunapiiri täpsustati Eesti-Läti läbirääkimistel. Probleeme tekitas ka Eesti ja Läti vahelise piiri paika panemine. Kuigi esialgu jäi Eestimaa kubermangu lõunapiiriks Pärnu, Viljandi ja Võru maakondade piir, oli tulevikus ette nähtud, et moodustatakse mõlema kubermangu esindajatest segakomisjon, kes peaks selgeks tegema, millised külad peaks kuuluma millisele riigile. See komisjon alustas tööd 1917. aasta sügisel, ning peagi muutus teravaks Valga linna kuuluvuse küsimus - mõlemad osapooled väitsid, et nende rahvast elab linnas rohkem, kumbki riik leidis, et just nemad peavad linna majandust üleval ja raudteesõlm on neile oluline. Lisaks oli Valga tähtsaks kultuurikeskuseks nii eestlaste kui lätlaste jaoks. 1920
annaabi.ee 
