Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"seeselamise" - 5 õppematerjali

Nimetu
6
pdf

Nimetu

Vahekoristus (jooksevkoristus) See on koristus kliendi seeselamise ajal. Koristamisega kaasneb ettevõtja (toateenija) vastutus külalise isiklike asjade eest, mis on koristamise ajal majutusruumides. Peale vastutustunde ja algatusvõime nõutakse personalilt oskust töötada kiiresti, täpselt ning kliendi kohal viibides. Selle koristuse käigus tuleb teha kõik vajalikud toimingud, kuid ei tohi puudutada kliendi asju. Kapiuksi ja sahtleid ei avata. Kindlasti peab koristamise ajal olema avatud numbritoa uks. (Lubatud

Varia → Kategoriseerimata
62 allalaadimist
Õiguse alused - mõisted
22
docx

Õiguse alused - mõisted

mõiste ühisvara sagely abikaasadele ühiselt kuuluvat abielu kestel soetatud vara (kinnisasjad, autod, vallasvara, laenud, liisingud, dividendid, pangakontod, väärtpaberid jne) lahusvara- Ühisvara hulka ei kuulu kummai abikaasa lahusvara. ülalpidamiskohustus- elatis- ehk alimendid. elatisraha- vanemlikud õigused- annak- pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja,auto jms), õiguse (nt korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elitist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele). Isikut, kelle kasuks selline korraldus tehakse, nim annakusaajaks. pärandi avanemine- pärand avaneb isiku surma korral. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Pärandi avanemise koht on pärandaja viimane elukoht. pärimisleping- pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise

Õigus → Õigus
12 allalaadimist
Õiguse alused küsimused-vastused eksamiks 223-296
8
docx

Õiguse alused küsimused-vastused eksamiks 223-296

Kui pärand on avanenud välisriigis ja pärimisele kohaldatakse Eesti õigust, on käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud pärijate puudumisel seadusjärgne pärija Eesti Vabariik. 232. Kuidas toimub pärimine pärija viimase tahte järgi? V: Toimub viimase tahte ehk testamendi järgi. 233. Mis on annak ja selle ese? V: Annak on pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja, auto jms), õiguse (näiteks korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elatist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele). 234. Mis on sihtkäsund ja selle ese? V: On pärandaja korraldus panna näiteks annakusaajale kohustus ilma, et kellelgi tekkiks sellele kohustusele vastavat õigust. 235. Mis on sihtmäärang ja selle ese? V: Sihtmäärang on testaatori korraldus, millega ta testamendis või pärimislepingus kohustab

Õigus → Õigus
26 allalaadimist
Õiguse Alused kordamisküsimused
67
pdf

Õiguse Alused kordamisküsimused

232. Kuidas toimub pärimine pärija viimase tahte järgi? Pärimisseaduse järgi on selleks testament. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. (2) Testamendi teeb testaator isiklikult. 233. Mis on annak ja selle ese? Annak on pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja, auto jms), õiguse (näiteks korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elatist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele). Isikut, kelle kasuks selline korraldus tehakse nimetatakse annakusaajaks. Annakusaaja võib olla samaaegselt ka surnud isiku pärija, kuid ei pruugi seda olla (annak sõbrale, naabrile). Näiteks määrab pärandaja kogu oma vara võrdsetes osades oma poegadele, aga ühe konkreetse korteri jätab nooremale pojale annakuna. Annak on

Õigus → Õigus alused
285 allalaadimist
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma 103 puhuks pärandi kohta korraldusi. (2) Testamendi teeb testaator isiklikult 291. Mis on annak ja selle ese? Annak on pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja, auto jms), õiguse (näiteks korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elatist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele). Isikut, kelle kasuks selline korraldus tehakse nimetatakse annakusaajaks. Annakusaaja võib olla samaaegselt ka surnud isiku pärija, kuid ei pruugi seda olla (annak sõbrale, naabrile). Näiteks määrab pärandaja kogu oma vara võrdsetes osades oma poegadele, aga ühe konkreetse korteri jätab nooremale pojale annakuna.

Õigus → Õiguse alused
155 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun