Kergema lõimise korral sobivad mõlema mullaliigi erimid kõige paremini põldheinte kasvatamiseks, vähem kartulile, kaerale, rukkile ja odrale ning üldse mitte nisule. Leostunud ja leetjatel gleimuldadel on sobiv viljeleda rohumaad, sest põllukultuuride all võib kuivamisel tekkida vertikaallõhesid, mis pärast saagi koristamist avavad tee 6 sügisvihmadele ning mullad võivad lessiveeruda. Selle vastuabinõuna teatakse seni ainult seemneumbrohtude tõrjevõttena tuntud kõrrekoorimist, see aitab ka säilitada mulla keemilisi varusid ja on hea keskkonnakaitse seisukohast. (Eesti mullastik 2011) 1.5. Muldade kasutussobivus Gleistunud leetjas muld (KIg) – Enamasti kasutusel kultuurrohumaana või kuivendatud põlluna. Metsaga katmata gleistunud leetjatele muldadele on kujunenud niisked pärisarurohumaad madala mustjuure, tulika – luht-kastevarre, kõrveköömne-sinihelmika, lubika-hirsstarna jt kooslustega
pinnale jäänud väiksemaid kive sisse rullida. Suuremad kivid tuleb niikuinii korjata, et vältida kombainide lõhkumist koristamisel. 8 Kasvuaegne hooldamine Kõige olulisem töö kasvuajal on õigeaegne umbrohutõrje. Kui võimalik, tuleks põldu enne idandite tärkamist või siis orase tärganud 3. lehe faasis äestada. Sageli ei pääse mööda ka keemilise umbrohutõrjest. Üheaastaste seemneumbrohtude pritsimiseks on soovitatav kasutada Granstar Preemiat. Kui esineb nii ühe-, kui ka mitmeaastaseid umbrohte tuleks kasutada herbitsiide- Sekator, Mustang või Arrat. Sobivateks puhtimispreparaatideks lendnõe ja triiptõve vältimiseks on Bariton ja Maxim Star. Õlleodra puhul kasutatakse üldjuhul ühekordset pritsimist enne loomist, et kaitsta võimalikult pikalt valmimiseeelset rohelist lehestikku. Selleks sobivad preparaadid on Duett Ultra, Tango Super, Falcon
· Põletamine. Umbrohtude maapealne osa ja mulla pinnal olevad seemned hävitatakse spetsiaalse põletajaga. · Solarisatsioon . Niiske muld kaetakse nädalateks plastikkattega · Kuum vesi. Kasutatakse ka vahtu tekitavaid aineid · Aurutamine. Surve all olev kuum aur tõstab temperatuuri 70 100 0 C · Elektriga tõrje. Elektrilaeng aurustab taimemahla, hävitades rakkusid ja kudesid · Laserid, UV kiirgus ja kiiritamine · Leegitamine. Kui teised meetmed tulemusi ei anna · enne külvi seemneumbrohtude tõrjeks · rühvelkultuuridel · mitte põletada, vaid surmata umbrohutaimed 40. Herbitsiidide jaotamine , nende omadused ja kasutamisviisid Herbitsiidide jaotus · Selektiivsed e. valiva toimega, hävitavad umbrohud kultuure vigastamata. · Universaalsed e. mittevaliva toimega. Kasutatakse enne külvi või enne kultuurtaimede tärkamist ja jäätmaadel · Lühikese fütotoksilise mõjuga. 2,4-D preparaadid. Tungivad taime läbi lehe. · Pikaealise fütotoksilise mõjuga.
siis, kui põldudel jälgitakse umbrohtumise iseloomu. Vegetatiivselt paljunevate umbrohtude (harilik orashein, põldpiimohakas, põldmünt) rohkel esinemisel tuleks neil lasta moodustada koristamisel äralõigatud lehekodariku asemel uus. Selleks kulub normaalsel aastal 7...10 päeva. Seejärel tuleks koorida 8...10 cm sügavuselt. Umbrohtude tõrje on efektiivsem, kui koorida 10...12 päeva pärast teistkordselt. Katsetes on selline süsteem vähendanud umbrohtude arvukust 65...80%. Seemneumbrohtude rohkel esinemisel tuleks aga koorida koheselt pärast teravilja koristamist 5...7 cm sügavuselt. Pärast umbrohtude tärkamist (10...12 päeva pärast) koorida uuesti paari sentimeetri võrra sügavamalt. Koorimine on oma ülesande täitnud sel juhul, kui põld jääb koorimise järel mustaks ja mõne aja pärast (tavaliselt 8...10 päeva) muutub tärganud umbrohtudest jälle roheliseks. Optimaalne koorimisaeg on augustikuu. Hilisem koorimine (septembris) tõrjub umbrohtu vähem. Küll aga
kuid kuivendusjärgselt suhteliselt maapinna lähedal olevasse põhjavette on väetistelja taimekaitsevahenditel nende ebaotstarbeka kasutamise korral lühem tee kui läbi parasniiskete muldade. Leostunud ja leetjatel gleimuldadel on sobiv viljelda rohumaad, sest põllukultuuride all võib kuivamisel tekkida vertikaallõhesid, mis pärast saagi koristamist avavad tee sügisvihmadele ning mullad võivadlessiveeruda. Selle vastuabinõuna teatakse seni ainult seemneumbrohtude tõrjevõttena tuntud kõrrekoorimist, see aitab ka säilitada mulla keemilisi varusid ja on hea keskkonnakaitse seisukohast. Küllastunud ja küllastumata gleimullad on pidevalt liigniisked, paiknevad veesetetel Madal-Eestis, liivadest savideni. Nende keskkonnakaitseline olemus tuleneb peamiselt lõimisest. Vajavad kuivendamist kõigil kõlvikutel. Liivsavide ja savide puhul võib ka kuivendusjärgselt koguneda pinna- ja ülavett ning põllumaad võivad lessiveeruda
annaabi.ee 
