Rukkileivad: Pere rukkileib Pere Wabariigi leib Hagari saia-leiva tooted Seemneleivad: Rõõmupäts Kuklid: Hagari kuklid Koorikleivad: Kaera-Jaan Hagari leivake Rukkileivad: Rukkileivake Õnne saia-leiva tooted Leib: Õnne leib Koorikleivad: Rukkitasku südametasku Rukkileivad: Kodupaiga rukkileib Sepik: Õnne sepik Kuklid: Mihkli kuklid Peenleivad: Sangaste peenleib Pealinna leib Sai: Perenaise sai FAZERI SAIA-LEIVA TOOTED Seemneleivad: Pööripäeva leib Täistera viilud Koorikleivad: Seemnetera koorikleib Rännumees Must leib: Must leib Kuklid: Juustumuhkel Kaera-juustu röstikukkel Peenleivad: Fazeri peenleib Röstleivad: Rukkiröst Rukkiröstleib Röstsaiad: Täistera röstsai Mitmevilja röstsai Suur röstsai Röstisai Kokkuvõte Leiva ja saia tooteid on Eesti poodides väga palju võrreldes osade riikidega. Kõige rohkem on Leiburi ja Fazeri tooteid müügil. Leiva ja saia sorte sain ma kokku neliteist nt röstleivad,
mis müügitehingute puhulgi. Varude klassifikatsioon: Varud on ainelised varad: a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Lisaks kuuluvad varude koosseisu müügiks hoitavad seadmed (varem arvele võetud kui põhivara) ja kinnisvara. Põllumajanduses kajastatakse varudena seemnetera- ja kaunvilju, seemnekartulit ja –juurvilju, noor- ja nuumloomi, mesilassülemeid. Varude klassifikatsioon tootmisettevõttes: Tooraine ja materjal on selline aineline vara, mida toodetakse ise või ostetakse sisse ning mida kasutatakse otseselt valmistoodangu saamiseks. Põllumajanduses on omatoodetud tooraineks isetoodetud sööt (nt silo), jahu, seemned…Sisseostetud tooraineks on mineraalväetised, vedel- ja tahkekütused, ravimid…Lisaks kuuluvad tooraine ja materjali alla
11.Varude klassifikatisoon ning kuluarvestusmeetod Varud on ainelised varad: a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Lisaks kuuluvad varude koosseisu müügiks hoitavad seadmed (varem arvele võetud kui põhivara) ja kinnisvara. Põllumajanduses kajastatakse varudena seemnetera- ja kaunvilju. seemnekartulit ja -juurvilju, noor- ja nuumloomi (põrsad, kesikud, vasikad, mullikad, väljapraagitud põhikarja loomad), mesilassülemid. Tootmisettevõtete ja kaubandusettevõtete varude struktuur on erinev. Tootmisettevõtte varudeks on tooraine, materjalid, lõpetamata toodang ja valmistoodang. Varude arvestussüsteemid Varude kulupõhiste arvestusmeetodite rakendamiseks on olemas kaks võimalikku süsteemi, mille valikut ettevõttele ei piirata. Nendeks on:
13.2 Loodusvarade kasutamise viisid Nagu on juba öeldud, ei saa inimene ilma looduse andideta oma majanduslikku tegevust arendada. Eespool sai märgitud, et loodus annab ise talle oma materjale kasutada ja nii saab inimene looduse materjalide ja jõudude üle valitsejaks oma eesmärkide saavutamise piires. Kuidas see sünnib? Varem arvati, et inimene võib uut materjali, mida ennem olemas ei olnud, luua. Räägiti, et kui põllumees ühe seemnetera maha külvab ja sellest peale kasvamist ning lõikust on saanud viis tera, siis on ta tööga ilmale aidanud neli uut tera. Vaatame, kui palju selles arvamises ka tõe tera on? Enne, kui põllumees külviga algust võib teha, peab tal olema maa haritud. Miks ta maad harib? Ta teeb seda sellepärast, kuna ta teab, et seeme hakkab ainult siis idanema, kui ta maapõue soojuse ja niiskuse mõju tunda saab. Maa tuleb teha kohedaks, et seejärel sinna seeme külvata, alles siis võib see ka
taimedele idanemisjärgselt toitaineterikka keskkonna, mille tulemusena võib oodata saagi tõusu 10...20%. Külviaegseks väetamiseks sobivad kvaliteetsed granuleeritud mikroelementidega rikastatud kompleksväetised. Külviaegse väetamise kõige progressiivsemaks viisiks on paiklik väetamine, kus mineraalväetised (nt granuleeritud kompleksväetised) viiakse mulda koos külvisega kombineeritud külvikuga seemnetera kõrvale ja sügavamale. Et paiklikul väetamisel toiteelemendid oma soodsa asukoha tõttu on taimedele paremini kättesaadavad, võib väetise normi vähendada 15...20% võrra. Külviaegse väetamise üheks viisiks on ka külvise töötlemine (pritsimine või puuderdamine) kontsentreeritud mikroväetistega. Siin on võimalik kasutada eelnevalt töödeldud seemneid. Kasvuaegne väetamine on täienduseks külvieelsele või ka külviaegsele väetamisele kõikide kultuuride kasvatamisel
annaabi.ee 
