▪ Vanusest (nooremad produtseerivad rohkem võsusid) ▪ Kasvukohast (viljakal kasvukohal tekib rohkem võsusid) Juurevõsu - areneb juure lisapungadest. Vegetatiivselt tekkinud puudel on kasv esimestel aastatel kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem see ühtlustub. Vegetatiivselt tekkinud puud on: ▪ Üldiselt lühiealisemad ▪ Mädanikku tekitavaid seenhaigusi esineb rohkem ▪ Puit on madalama kvaliteediga Üldiselt tuleks eelistada seemnetekkelisi puid, eranditeks on sanglepp ja saar. Looduslikule uuenemisele jäetakse alad, kus tingimused kasvukohale vastavate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad. 2.2 Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastad seemnevaheaastad.
Kasvukohast (viljakal kasvukohal tekkib võsusid rohkem ja need on vitaalsemad) Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, hall lepp) Veg kasvanud puud on alguses kiirema kasvuga kui seemnetekkelised puud, kuid see võrdsustub Veg ja gen arenenud puude kasvus on rida erinevus: o Eluiga o Haiguskindlus o Puidukvaliteet Üldiselt tuleks eelistada seemnetekkelisi puid kuigi nende määratlemine on looduses keerukas, eranditeks Sa ja Lm. Metsa uuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Mets uueneb kas looduslikult või kultiveerimise teel Looduslikule uuendamisele jäetakse raiestik sel juhul, kui ollakse veendunud selle uuenemisel 3 aasta jooksul. Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud
Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, hall lepp, harilik pärn). Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem see aga ühtlustub. Kuid vegetatiivselt tekkinud puud on: ● üldiselt lühiealisemad ● kannatavad rohkem mitmesuguste mädanikku tekitavate seenhaiguste käes ● puit on madalama kvaliteediga (tüved kõverad) Üldiselt tuleks eelistada (näit. hooldusraiete tegemisel) seemnetekkelisi puid, eranditeks on sanglepp ja saar. Tavaliselt jäetakse looduslikule uuenemisele alad, kus tingimused antud kasvukohale sobivate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad. 2.3 Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Metsa uuendamisvõtete rakendamine on kohustuslik kõikides metsatüüpides, välja arvatud sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala,
Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, hall lepp). Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem see aga ühtlustub. Kuid vegetatiivselt tekkinud puud on: * üldiselt lühiealisemad * kannatavad rohkem mitmesuguste mädanikku tekitavate seenhaiguste käes * puit on madalama kvaliteediga (tüved kõverad) Üldiselt tuleks eelistada (näit. hooldusraiete tegemisel) seemnetekkelisi puid, eranditeks on sanglepp ja saar. Tavaliselt jäetakse looduslikule uuenemisele alad, kus tingimused antud kasvukohale sobivate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad. 23. Nimetage peamised metsa takseertunnused. Puistu tähtsamad takseertunnused on puistu vorm, puistu koosseis, puistu vanus, puistu täius, puistu hektaritagavara, puistu tekkeviis (päritolu), boniteet, metsakasvukohatüüp. 24. Mis on täius, kuidas seda määratakse?
Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, hall lepp). Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem see aga ühtlustub. Kuid vegetatiivselt tekkinud puud on: * üldiselt lühiealisemad * kannatavad rohkem mitmesuguste mädanikku tekitavate seenhaiguste käes * puit on madalama kvaliteediga (tüved kõverad) Üldiselt tuleks eelistada (näit. hooldusraiete tegemisel) seemnetekkelisi puid, eranditeks on sanglepp ja saar. Tavaliselt jäetakse looduslikule uuenemisele alad, kus tingimused antud kasvukohale sobivate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad. 10.3. Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Mets uueneb kas looduslikult või kultiveerimise teel. Looduslikule uuenemisele jäetakse raiestikud, kus on olemas antud kasvukohale sobiva puuliigi elujõuline järelkasv ja soodsad tingimused selle arenguks
annaabi.ee 
