Käbid: Isaskäbid paiknevad võra keskosas, värvuselt kollakad või punakad. Emas käbid asuvad võra tipuosas, noorelt rohelised, valminult tumepruunid, silinderjad, 10-18 cm pikad. Paiknevad püstiselt ja kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja ning on pöördunud aluse suunas. Käbid valmivad septembris-oktoobris ja varisevad kohe koos seemnesoomustega. Seemned piklik-kolmnurksed, helepruunid, läikivad, suure seemnetiivaga. Kasvutingimused: külmakindel, eelistab kõrge õhuniiskusega talvesid. Tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Nõudlik mullaviljakuse suhtes, tahab värskeid liiv savimuldi. Väga varjutaluv. Sammasjuurestikuga väga tormikindel puu. Eluiga 300-500 aastat.
radiaalselt, varjus on ettepoole suunatud. Okka igal tahul on rohkesti õhulõheridu. Okaste värvuse järgi eristatakse rohkesti vorme, millest tähtsamad: Picea pungens 'Argentea' hõbehallid okkad 'Glauca' sinakasrohelised okkad 'Viridis' rohelised okkad 'Coerulea' helesinakad okkad, võra kitsaskooniline 'Columnaris' hallikassinakad okkad, võra sambakujuline. Käbid on 5...10 cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, helepruunid, elastsete õhukeste laineliste ja saagjaservaliste seemnesoomustega. Käbid valmivad sept.-okt. Seemned väikesed, mustad. H=20...30(45) m. Pärit USA edelaosast, kus kasvab Kaljumäestiku lõunaosas 2000-3000 m kõrgusel üle merepinna. Kasvab üksikpuudena ja rühmiti. Kasutatakse rohkesti linnahaljastuses, kuivõrd on õhusaastekindel. Alnus glutinosa (L.) Gaertn. sanglepp e. must lepp Valguslembene, kiirekasvuline ja sirgetüveline sanglepp e. must lepp (A. glutinosa) kasvab
rohkesti õhulõheridu. Okaste värvuse järgi eristatakse rohkesti vorme, millest tähtsamad: Picea pungens 'Argentea' hõbehallid okkad 'Glauca' sinakasrohelised okkad 'Viridis' rohelised okkad 'Coerulea' helesinakad okkad, võra kitsaskooniline 'Columnaris' hallikassinakad okkad, võra sambakujuline Käbid on 5...10 cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, helepruunid, elastsete õhukeste laineliste ja saagjaservaliste seemnesoomustega. Käbid valmivad sept.-okt. Seemned väikesed, mustad. H=20...30(45) m. Pärit USA edelaosast, kus kasvab Kaljumäestiku lõunaosas 2000-3000 m kõrgusel üle merepinna. Kasvab üksikpuudena ja rühmiti. Kasutatakse rohkesti linnahaljastuses, kuivõrd on õhusaastekindel. Picea engelmannii Parry & Engelm. Engelmanni kuusk Sarnaneb tugevasti torkava kuusega. Võra on tihedam, kompaktsem, kitsam, oksad noores eas üles suunatud. Võrsed on karvased, värvuselt kollakad.
puhtpuistutena või koos mägimänniga, madalamatel aladel koos euroopa nulu, hariliku kuuse ja hariliku männiga. Võrsed: paljad, oliivrohelised, küllaltki jämedad. Pungad: kuni 1 cm pikad, teravneva tipuga, kollakaspruunid, kergelt vaigused. Okkad: 5-kaupa, 5...10 cm pikad, peened, servast peente hammastega, pruunikad kilejad okkatuped püsivad okaste alusel üsna kaua. Käbid: 6...15 cm pikad, enam-vähem silinderjad. Laiade kumeratipuliste seemnesoomustega, valminult kollakad, seemned varisevad kohe sügisel pärast käbide valmimist. Rumeelia m. on kahtlemata viimaste aastate haljastajate poolt üks enamkasutatud lemmikuid, kuna sobib ka linnatingimustesse. Noorelt aeglasekasvuline ja mäestikupuuna väga valgusnõudlik, seetõttu tuleks teda kultiveerida üksikpuudena või väiksemate gruppidena. Valge mänd (Pinus stróbus L.) Strobus; strobos kreeka k
Kasvukohas ei talu ta aga kõrget põhjavett ja soostunud alasid. · Okkad neljakandilised, 2...3 cm pikad, nõeljad, jäigad, valguse käes kinnituvad radiaalselt, varjus on ettepoole suunatud. Okka igal tahul on rohkesti õhulõheridu. · Võrsed paljad, helepruunid, läikivad, vanemad tumepruunid ja nõrgalt läikivad. · Pungad suured · Käbid on 5...10 cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, helepruunid, elastsete õhukeste laineliste ja saagjaservaliste seemnesoomustega. Picea omorika - Kasvab endeemse mägipuuna Balkani poolsaarel Tsernogooria, Bosnia ja Serbia piirialadel. Kesk- ja Põhja-Euroopas (k.a. Eestis) üks tunnustatumaid ilupuid, peamiselt oma kitsa, sihvaka, teravatipulise võra tõttu. Parkides-aedades väikeste gruppide või üksikpuudena. Kõrgus alla 30 m. · Okkad lamedad, paksud (nõrgalt 4-tahulised), 1...2 cm pikad, pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. Noortel puudel nõelteravad ja kitsad, vanematel puudel tömpjad ja
osas puhtpuistutena või koos mägimänniga, madalamatel aladel koos euroopa nulu, hariliku kuuse ja hariliku männiga. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: paljad, oliivrohelised, küllaltki jämedad. Pungad: kuni 1 cm pikad, teravneva tipuga, kollakaspruunid, kergelt vaigused. Okkad: 5-kaupa, 5...10 cm pikad, peened, servast peente hammastega, pruunikad kilejad okkatuped püsivad okaste alusel üsna kaua. Käbid: 6...15 cm pikad, enam-vähem silinderjad. Laiade kumeratipuliste seemnesoomustega, valminult kollakad, seemned varisevad kohe sügisel pärast käbide valmimist. Rumeelia m. on kahtlemata viimaste aastate haljastajate poolt üks enamkasutatud lemmikuid, kuna sobib ka linnatingimustesse. Noorelt aeglasekasvuline ja mäestikupuuna väga valgusnõudlik, seetõttu tuleks teda kultiveerida üksikpuudena või väiksemate gruppidena. Talub meie kliimat normaalselt, viljub regulaarselt. Suuremaid puid on kasvamas
annaabi.ee 
