kätte. Sagedased ikaldusaastad eriti just 17.19. sajandil tõid kaasa väiksemaid ja suuremaid näljahädasid. Eriti rasked olid ajad, kui ikaldused kestsid kaks või kolm aastat järjest. Leivapuudust suurendas lisaks ikaldustele ka feodaal-pärisorjusliku süsteemi kriisi süvenemine 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses, kui toimus teravilja saagikuse langus. Eriti vilets oli saak talumaadel, ulatudes ebasoodsatel aastatel vaevalt 22,5 seemneni (Lõoke, 1959). Seetõttu talumees rasketel aegadel leivavilja ei puhastanudki, vaid rukkiterad jahvatati koos aganatega, et jahu oleks rohkem, ja söödi sel viisil saadud aganaleiba (Jaagosild, 1969). Aganaleib või nn vahelikuleib kujunes 16.17. sajandil igapäevaseks talupojatoiduks ja püsis sellisena 19. sajandi keskpaigani. Tõstamaa kihelkonna Pootsi vallas meenutatakse, et rabatud rukis lasti ainult läbi hõreda sari. Kõik, mis sarjast läbi tuli, nagu viljaterad, aganad, kõlkad,
kätte. Sagedased ikaldusaastad eriti just 17.19. sajandil tõid kaasa väiksemaid ja suuremaid näljahädasid. Eriti rasked olid ajad, kui ikaldused kestsid kaks või kolm aastat järjest. Leivapuudust suurendas lisaks ikaldustele ka feodaal-pärisorjusliku süsteemi kriisi süvenemine 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses, kui toimus teravilja saagikuse langus. Eriti vilets oli saak talumaadel, ulatudes ebasoodsatel aastatel vaevalt 22,5 seemneni (Lõoke, 1959). Seetõttu talumees rasketel aegadel leivavilja ei puhastanudki, vaid rukkiterad jahvatati koos aganatega, et jahu oleks rohkem, ja söödi sel viisil saadud aganaleiba (Jaagosild, 1969). Aganaleib või nn vahelikuleib kujunes 16.17. sajandil igapäevaseks talupojatoiduks ja püsis sellisena 19. sajandi keskpaigani. Tõstamaa kihelkonna Pootsi vallas meenutatakse, et rabatud rukis lasti ainult läbi hõreda sari. Kõik, mis sarjast läbi tuli, nagu viljaterad, aganad, kõlkad,
kui üks kord harida. Mitmekordsel harimisel peaks püüdlema selleni, et viimane harimine, mis tehakse vahetult külvi eel, oleks 5...7 cm sügavune. See tagaks seemnetele sobivas sügavuses nn külvialuse. Kui külvieelselt on haritud optimaalsest sügavamalt, siis tuleks enne külvi tingimata rullida. Kombineeritud külvikuga külv – väetis viiakse juurtele sobivasse sügavusse Külv tuleb rullida – õhkrehvrull Et kapillaarne vesi tõuseks seemneni – rull + äke (piid) Külvisenorm: (a) 1000 seemne mass (b) Idanevate seemn m2 (c) Idanevus% (d) Puhtus % b*a/c; b*a*100/c Külvisügavus Seemnete sügavam külv Eelviljade suhtes on nõudlikum talinisu Suviteravilja külvisügavus on määrava tähtsusega taime potentsiaalse saagikuse realiseerimisel. Sügava seemnete asetuse korral kulub suurem osa seemne varuainetest mullasisese varre kasvatamiseks. Üheks sügava külvi põhjuseks on sügav külvieelne mullaharimine.
1597 viimane näljahäda Lõuna-Inglismaal, 1623, 1649 Põhja-Inglismaal. Inglismaa oli esimene riik, kes sai näljahädadest lahti. Sotimaal veel 1690ndatel, peale seda enam mitte. 1840ndatel Iirimaal. Ikaldusi oli, kuid näljahädasid enam mitte. Vaeste seadused (poor laws) - 1531, 1552, 1597, 1601, ja nende kehtestatud kohustusliku vaesteabi ja vaestemaks (poor rate) kõigilt kihelkonna elanikelt (tegelikult ennekõike kinnisvaraomanikelt) vaeste heaks. Tootlikkuse tõus 9-10 seemneni; al 16.sajandist Inglise kuulsad vaesteseadused (Poor laws), mis kindlustasid selle, et vaestele oleks tagatud ülalpidamine, toit. Vaeste olukord oli eeskujuks kogu maailmale, seda ei suudetud järgi teha. 1531a. esimene seadus: kodukohad peavad andma abi ning kerjused pidi saatma tagasi nende kodukohtadesse. Töövõimetud vaesed pidi saama kerjamiseks loa. 1532a. seadus: kohustuslikud registrid, kus oleks kirjas kõik töövõimetud vaesed; igas
püsib tööorgan mullas seda eelkõige suurematel töökiirustel. Varb-rulläkkega ei tohiks põllule minna kui see on (liiga kivine) liiga niiske (ta vajutab mulla lihtsalt kinni tagasi, ei segmenteeri). Lendav muld kardab varbäket. Varbäkkega äestamisel liiguvad jämedamad struktuuragregaadid ülessepoole ja peenemad allapoole see pole hea; näiteks herne seeme läheb jämedamate osakeste alla ning veereziim on häiritud (peenem kiht soodustaks just vee jõudmist seemneni, samas aga jämedam kiht omab kaitsefunktsiooni, et vesi ära ei auruks). Orasheina puhul tuleb eelistada kammäket, sest see kammib orasheina mullast välja ning taimed kuivavad mulla pinnal ära; varb-rulläke aga surub orasheina taimed vastu mulda, kus neil tekivad head tingimused taastärkamiseks). Rõhttelje ümber pöörlevate tööseadistega äkkeid nimetatakse üldistavalt rootoräkkeiks, püsttelje ümber pöörlevaid aga vurräketeks
annaabi.ee 
